vahetanud omanikku mitu korda. Esmalt 1958. Aastal kui Daimler-Benz AG selle asutajalt ära ostis ja teist korda 1965. aastal, kui Volkswagen Audi omakorda Daimleri käest ostis. Volkswageni käe all muudeti Audi nime veel üks kord 1985. aastal, kui VW liitis Audi eelkäijad Auto Union ja NSU margid oma ettevõtete gruppi. Tolleaegsest “NSU Motorenwerke”-st ja Auto Union-ist sai Audi AG, mis ajast saati on ettevõttel ja autodel sama nimi. (Kraas, 2017) Audi oli esimene autotootja kes hakkas tootma tõsise jõudlusega sportlikke luukpärasid. Audi 1995.a. RS 2 mudel, oli esimene tõsine sportlik luukpäraga auto, mis poleks sündinud ilma Porsche ekspertide abita. Porsche pigistas esimeselt RS 2 mudeli 2.2 liitriselt, 5-silindriliselt mootorilt välja 311 hobujõudu. Lisaks pärines Porschelt veel auto pidurisüsteem ja vedrustus. Tänu Quattro nelikveole ja Porsche timmitud mootorile, võis RS 2-ga Mclaren F1-le kuni
Ülesanne on pikim liug.Vastavalt esimese koha saanud klassijuhataja toob oma klassile 3lisapunkti,teine koht toob 2lisapunkti ning kolmas koht toob 1lisapunkti.See on võimalus tuua oma klass koha võrra ülespoole. Omavahel võistlevad: 1-4klass 5-9klass Abilised klassidele orienteeruda võistlus kohaga(1- 4klassidel): 1.a klass-Richard Volke 1.b klass-Marten Valvik,Liine Palu 2.a klass-Kaidi Kaldas,Kalev Villem 2.b klass-Merili Kaarna,Andre Suursaar 3.a klass-Annabel Abram 3.b klass-Meeri Kraas 4.a klass-Meeri Kraas 4.b klass-Maarja Käes Abilised klassidel orienteeruda võistlus kohaga(5-9klassidel): 5.a klass-Richard Volke 5.b klass-Marten Valvik 6 klass-Kaidi Kaldas,Kalev Villem 7klass-Merili Kaarna,Andre Suursaar 9klass-Liine Palu,Annabel Abram Võistlus paikadel olevad inimesed: Suusavõistlus-Anna-Liis Remmel,Markus Agar,Jarko Kuub,Argo Jõesuu Uisuvõistlus-Aleksander Palu,Aleksander Kesküla,Timo raukas,Veiko Jõõts
lühikiude,staapelkiude ja ketruse jäätmeid.Aparaatketrus on kõige lihtsam ketrusviis.tooraine ei läbi kammimise,ühtlase lindi tootmise ja eellõnga tootmise operatsiooni.Saadakse pehme karvane,vähem vastupidav ning ebaühtlane aparaatlõng.Lõnga jämedus 50-500 texi. 2.Lõngad ja niidid Kiu järgi eristatakse ühtlast-üheliigilisest kiust lõnga ja segalõnga,mis on toodetud eri liiki kiudude segust. Ketrusviisi järgi eristatakse lõnga järgmiselt : puuvillane lõng(kamm-,kraas-ja aparaatlõng) , linane lõng (märg-ja kuivketruslõng),villane lõng (kammlõng:peenvillane ja poolkarmlõng,aparaatlõng:karm-ja peenvillane),siidist lõng(kamm-ja aparaatlõng),staapellõng(lühikesed keemilised kiud). Ehituse järgi ühekordne,korrutatud,kordistatud,efektkorrutusega jt.Korrutatud lõng saadakse kahe või enama lõnga ühendamisel kokkukeerutamise teel.Kordistatud lõng koosneb kahest või mitmest korrutamata lõngast
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 12.b klass STRESS JA SOTSIAALNE ÄREVUS Referaat Juhendaja: õpetaja Maret Kraas Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Antud referaadis on uurimise alla võetud stress ja sotisiaalne ärevus. Kogutud on info raamatutest ja internetis antud probleemide kohta. Välja on uuritud stressi mõiste, ajalooline taust kood teadlastega, kes tuvastasid selle haiguse. Vaadatud üle on stressi ja sotsiaalse ärevuse tekkepõhjused, sümptomid ning ravivõimalused. MIS ON STRESS? Stress on elu lahutamatu koostisosa. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav,
mõisast kinnistu suurusega 26,970 ha tootmistaluks. Kinnistul asusid jahuveski - kasulik pind 991 m2,maakivist majandushoone - üldpind 800 m2, sigala hiljem ümberehitatud elumajaks - kasulik pind 79m2, ja praeguseks kaks elumaja 170m2 ja 69m2. 1930. a. ostis riigilt kinnistu Juhan Kull. 1937. aastal hinnati kogu kompleks 14860 kroonile. Omanik moderniseeris olemasolevad seadmed kaasaegsemate 1930. a. alguses toodetud tehnikaga. Lisaks muretseti villaveski jaoks kraas- , heie-, lõnga- ja ketrusmasinad. Tekkis võimalus hakata lina töötlema, mille järele küll hiljem vajadus langes ära. Mitmed masinad, nagu heinajahuveski olid valmistatud Eestis. Täielikult korraldati ümber energiaga varustamine: paigaldati uut tüüpi veeturbiin, aurujõul töötav lokomotiiv asendati diiselmootoriga Deutz ,mis ehitati ümber puugaasil töötavaks. Veski töötamise ajal andis valgustusvoolu alalisvoolu generaator, mis andis valgust ka ümberkaudsetele
• Jacob Hurt (1839–1907) käsitles setusid etnograafilisest vaatenurgast, algatas üle-eestilise rahvaluule kogumise ja publitseerimise; enam kui 1400 kaastöölist, suured materjalid. • Mathias Johan Eisen (1857–1934) oli rahvaluuleteadlane ja usundiloolane. Ala- tes 1880ndatest tegeles ligi 1500 kirjasaatja abil rahvaluule kogumisega. • Oskar Kallas (1868–1946) käis välitöödel Lutsi ja Kraasna eestlaste juures. Kraas- na — 16. saj setumaalt Pihkvamaale ümberasunud, 1901 olid enamikus venestu- nud. • Soome etnograaf Heikel • Eesti Kirjameeste Selts • Eesti Põllumeeste Selts • Eesti Üliõpilaste Selts • Eesti Rahva Muuseum (1909, juhtiv roll Oskar Kallasel ja Kristjan Raual) 4.2 Etnoloogia kui teadus Eestis 4.2.1 Eesti Vabariik Iseseisva teadusena sai nimeks etnograafia ja eraldus selgelt folkloristikast ja usundi- loost.
annaabi.ee 
