Aineosakeste vahelised mõjud on tõmbumine või tõukumine. Aineosakeste vastasmõju tõestab keha purunemine Tahkes aines osakesed võnguvad õrnalt ja paiknevad tihedalt. Vedelas aines osakesed liiguvad paigast ja nad ei ole tihedalt. Gaasilises aines osakesed liiguvad korrapäratult. Mida soojem või kuumem on temperatuur, seda kiiremini osakesed liiguvad. Soojuspaisumiseks nimetatakse seda kui aine soojenedes paisuma hakkab. Termomeetri põhimõtte on anda teada kraadidest. O kraadi Celsiust vastab vee jäätumisele & 100 kraadi Celsiust vastab vee keemisele. Aineosakesed kas võnguvad, liiguvad korrapäraselt või siis korrapäratult. Tahkest ainest koosnev keha ei liigu. Vesi liigub korrapäraselt. Ja gaas nagu näiteks hapnik, seda on igal pool. Kui kujutleda, et universumil või maailmal on seinad siis need hapniku molekulid põrkuvad vastu seda kujutletavat seina ja nii edasi tagasi ja igat pidi.
5)Naaturaallogaritm arvust LN(arv) 2.3026 6)Eksponent funktsioon EXP(astendaja) - arv e astmes astendaja 2.718282 see on arv e 7)Arvu Ümardamine täpsustega n kohta peale koma - ROUND(arv;n) 8)Arvu ümardamine täis arvuks (jätab ära murdosa) - INT(arv) 9)Siinust arvust radiaanides SIN(arv radiaanides) 10)RADIANS(nurk kraadides) - teisendab nurka kraadidest radiaanidesse 11)Arv Pi - PI() 12)Siinus nurgas radiaanides SIN(nurk raadianides) 13)Koosinus nurgast raadianides COS(nurk raadianides) 14)Tangens nurgast raadianides TAN(nurk raadianides) 15)DEGREES(nurk raadianides) teisendab nurga radiaanidest kraadidesse 16)ASIN(arv) arkussiinus arvust tulemus radiaanides 17)ACOS(arv) arkuskoosinus arvust tulemus raadianides 18)ATAN(arv) arkustangens arvust tulemus radiaanides nktsioon - 0.30103 ee on arv e 148
asin(x) – tagastab arcus siinuse x-st, radiaanides Math.atan(x) – tagastab arcus tangensi x-st, radiaanides Math.atan2(y, x) – tagastab atan(y / x), radiaanides. Math.cos(x) – tagastab koosinuse x radiaanist Math.hypot(x ,y) – tagastab Eukleidese normi, sqrt(x * x + y * y) Math.sin(x) – tagastab siinuse x radiaanist Math.tan(x) – tagastab tangens x radiaanist Nurga (conversion?) Math.degrees(x) – teisendab x-i radiaanidest-kraadidesse Math.radians(x) – teisendab x-i kraadidest-radiaanidesse Hüperbooli funktsioonid Math.acosh(x) – tagastab pöördvõrdelise hüperboolse koosinuse x-st Math.asinh(x) - tagastab pöördvõrdelise hüperboolse siinuse x-st Math.atanh(x) - tagastab pöördvõrdelise hüperboolse tangensi x-st Math.cosh(x) – tagastab hüperboolse koosinuse x-st Math.sinh(x) – tagastab hüperboolse siinuse x-st Math.tanh(x) - tagastab hüperboolse tangensi x-st Erilised funktsioonid Math.erf(x) – tagastab vigase funktsiooni x-st Math
Erialatutvustus Esmane mulje ainest erialatutvustus oli mul küllaltki teistsugune kui see aine tegelikult oli. Algul tundus mulle see kui hulk loenguid, kus räägitakse erinevatest kraadidest- mida pead nende saamiseks tegema, kuidas toimib kõrgharidus ja milline on kooli sisekorraeeskiri. Paraku eelloetletud asjad ei paku mulle just kõige suuremat huvi ja selle tõttu suhtusin erialatutvustusse mõnevõrra külmalt. Õnneks aga reaalsus osutus hoopis vastupidiseks palju huvitavamaks. Selles arutluses analüüsin erinevate loengute sisu, püüan leida erinevusi ja sarnasusi ning sinna hulka lisada ka oma arvamuse.
Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand: p=m0*n*v2/3. Nr 22. Temperatuur. Absoluutse temperatuuri skaala ja selle seos Celsiuse skaalaga. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojustaset. Absoluutne temperatuur on võrdeline molekulide korrapäratu liikumise keskmise kineetilise energiaga. Et teisendada Celsiuse kraade Kelviniteks tuleb 273'le liita Celsiuse kraadid. Et teisendada Kelvineid Celsiuse kraadideks tuleb Kelvini kraadidest lauhtada C273. OK=-2730C. Nr 23. Ideaalse gaasi olekuvõrrand Ideaalse gaasi olekuvõrrand on pV=(m/M)*RT, kus R= 8,31 J/mol*K. Nr 24. Isotermiline protsess. Boyle'i- Mariotte'i seadus. Isotermiliseks protsessiks nimetatakse jääval temperatuuril toimuvat protsessi. Rõhk on pöördvõrdelises seoses ruumalaga. T=conts. Boyle'i- Mariotte'i seadus: p1*V1=p2*V2 Nr 25. Isobaariline protsess. Gay- Lussac'i seadus.
ja kirjed. Kapsli ümber on liigutatav asimutaalring, mis jaguneb tuhandikeks ja (või) kraadideks järgnevalt: 00-00 (64-00) tuhandikku = 0 (360) kraadi (põhjasuund) 16-00 tuhandikku = 90 kraadi (idasuund) 32-00 tuhandikku = 180 kraadi (lõunasuund) 48-00 tuhandikku = 270 kraadi (läänesuund) Kaitseväes kasutataksegi suundade määramisel (NATO 6400) tuhandiksüsteemi, mis on kraadidest täpsem, aga samas arvutamisel lihtsam. Sidekriipsu ette jäävad numbrid loetakse ühe arvuna, kriipsu taha jäävad aga üksikute numbritena (näiteks 20- 15 = kakskümmend üks-viis). Ilmakaarte ja suundade tegelikuks kindlaks tegemiseks looduses tuleb kompassi asimutaalringi põhjasuund keerata kohakuti magnetnõela põhjasuunaga. Magnetkompassi kasutamisel peab alati jälgima, et magnetnõela ei mõjutaks riietuse-varustuse, relvastuse metallelemendid
keskmise temperatuuri tõus. Globaalne soojenemine täiesti muutub Maa ökosüsteemide funktsioneerimise, mille tulemusel mõnele rajoonidele tuleb põud, teistes rajoonides on üleujutus, või mõlemad õnnetused vahelduvad ühes kohas." Täna temperatuur tõusis umbes ühe kraadi võrra ülespoole seda temperatuuri mis oli tuhandete aastate jooksul. Sajandi lõpuks on võimalik temperatuuri surenemine terve 6 kraadi võrra. Ja igaüks neist kraadidest toob endaga hirmutavad muutused. Palju aastaid Mark Lynas kogus klimaatilise modellerimise tulemused, et teada saada kui palju iga temperatuuri ühe kraadi võrra tõus ähvardab meie Maad. 1 kraad Arktika ei jäätu pool aastat, avades loodeväil laevadetele. Lõuna Atlantikas tormavad orkaanid. Põud lääne Ameerikas-uued kõrbed. Inglismaal on soodsad tingimused viinamaarja kasvatamiseks
Millise maksimaalse kasuteguriga oleks polaaraladel merevee (+3 0 C) siseenergial töötav ideaalne soojusmasin, kui jahutina kasutada atmosfääriõhku (-30 0 C) ? Lahendus. Antud: Teades ideaalse soojusmasina soojendi ja jahuti temperatuuri, saab T1 = 276 K soojusmasina kasuteguri arvutada valemist T2 = 243 K T1 - T2 . =? = T1 (Valemist on näha, et arvutamiseks tuleb temperatuur teisendada Celsiuse kraadidest absoluutseks temperatuuriks kelvinites.) Asendades siia temperatuurid, saame kasuteguriks 276 - 243 = = 0,12 . 276 Vastus: soojusmasina kasutegur oleks 0,12 ehk 12 %. Näidisülesanne 12. Ideaalne soojusmasin teeb tsükli jooksul 2 kJ tööd. Soojendi temperatuur on 400 K ja jahuti temperatuur 300 K. Kui suur on: a) soojusmasina kasutegur, b) soojusmasina poolt tsükli jooksul saadud soojushulk, c) Tsükli jooksul jahutile üle antud soojushulk? Lahendus.
Kraadid ja radiaanid Perioodilised funktsioonid Seni oleme hoidunud arutelust, kuidas nurka peaks mõõtma – kas seda oleks tar- gem teha kraadides või radiaanides? Õigupoolest oleme seda seni teinud ainult kraadides. Ometigi on nii mõnigi kord kasulikum kasutada hoopis radiaane. Juba kraadidest ja radiaanidest mõtlemine on üsna erinev. Kraadid Kraadides mõõtmine on nurga tipus istujale. Kraadide leidmiseks vaatame lihtsalt, kui suure osa täispöördest moodustab nurk kahe nurgahaara vahel. Kraadides arvestatakse näiteks tihti kaugete objektide mõõte ja vahemaid.
annaabi.ee 
