jäeks. Me ei tea mis konformatsioonis kasvav peptiid tunnelis on, kuid teame, et see on piisavalt peenike, et enne tunneli lõppu ei saa toimuda migit voltumist (võib ehk olla sunnitud alpha-heeliksina). Tunnelisse mahub 35-45 AH. Enamus peptiide mahuvad tunnelist läbi, saab kasutada regulatsioonis (geeniekspressiooni omas nt). Bakterites on valgu ekspordisüsteem. SecYEG (sekretsioon), SecA (ATPaas, tunneb ära kasvava peptiidi N-terminuses oleva ekspordisignaalijärjestuse, hakkab kotranslatsiooniliselt valku rakust välja pressima (tõmbab ribosoomist ka välja, lükkab SecYEG poori)). Ribosoomist väljuvat peptiidi modifitseeritakse kotranslatsiooniliselt. A. Nii kui peptiid pistab nina välja, võetakse formüülrühm ära, samuti võetakse Met ära N- terminuses. B. Met võidakse ära võtta, aga ei pea. Atsetüülrühma viimine küpse valgu N-terminuses (enamustes valkudes) – funktsiooni ei teata, aga nii juhtub. N-atsetüültrasnferaas teostab oma tööd juba ribosoomi peal
mille taga on termineerimisele kuuluv valk. Valgud harutatakse tagasi lahti (polüpeptiidid) ning ubikvitiin ja proteasoom lagunevad. 173. Iseloomustage chaperon'id ja nimetage protsesse milles osalevad. Chaperon'id on spetsiifilised saatjavalgud, mis stabiliseerivad ebastabiilsed konformatsioonid, kiirendavad oligomeeride teket, valkude lagunemist ja tagavad lokalisatsiooni kindlates raku piirkondades. Chaperon'ide toime tsütosooli ribosoomidel toimub kotranslatsiooniliselt, kloroplastide ribosoomidel translatsioonijärgselt. 174. Iseloomustage chaperonin'id ja nimetage protsesse milles osalevad. Chaperonin'id tagavad kokkukeerdumise. Mõjuvad struktuuri tekke hilisematel staadiumitel. On oligomeersed valgud, mis moodustavad sisemusse kanali, kus valgu konformatsiooni teke toimub. Vajalik ATP. Esinevad pro- ja eukarüootides. Rakubioloogia I, Kordamisküsimused: rakutuum, geeniregulatsiooni sissejuhatus. 1
Täieliku komplementaarsuse korral toimub mRNA lagunamine, osalise komplementaarsuse puhul aga mRNA translatsiooni inhibeerimine. Taimedel on enamasti mRNA lagundamine, loomade puhul on lagundamine pigem harvem ning toimib enamasti repressioon. Translatsiooniline inhibeerimine võib toimuda: – Elongatsiooni inhibeerimise kaudu – Kotranslatsioonilise valgu degradeerimise kaudu – polüpeptiidahelat degradeeritakse kotranslatsiooniliselt – Initsiatsiooni inhibeerimise kaudu: Argonaut valgud konkureerivad initsiatsioonifaktoriga eIF4E cap struktuurile seondumise pärast Argonaut paneb tööle initsiatsioonifaktori eIF6, mis hoiab ära ribosoomi suure subühiku seondumise väikese subühikuga Argonaut valgud takistavad mRNA suletud silmuse tekkimist ning
SRP (signal- recognition particle). 3. Kui liiderjärjestus on SRP-ga seostunud, siis valgusüntees e. translatsioon peatatakse ajutiselt. See on oluline selleks, et oodata, kuni SRP seostub oma retseptoriga ja valk ei satuks tsütoplasmasse. Ülaltoodust tulenevalt on rakus seega kaks ribosoomide populatsiooni: 1) ER-seoselised 2) vabad (tegelikult on suur osa neist ribosoomidest seotud tsütoskeletiga, nii et päris vabad nad siiski ei ole) Kotranslatsiooniliselt ER-i membraaniga seonduvad valgud. 1) Transmembraansed valgud. Need on sellised, millel on üks või mitu hüdrofoobsetest aminohapetest koosnevat transmembraanset domääni, mistõttu nad jäävad ER-i membraani kinni. 2) Valgud, mis läbivad ER-i membraani ja satuvad ER-i luumenisse e. valendikku. Need transporditakse edaspidi Golgi kompleksi või lüsosoomi või hoopis eksotsüteeritakse rakust. kui
sekveneeritud, koosnedes 16 569 bp. (on üks väiksemaid mitokondrite genoome). See kodeerib 2 rRNA-d, 22 tRNA-d, tsütokroom c subühikuid , ATPaasi subühikuid. mtDNA poolt kodeeritud valgud lokaliseeruvad põhiliselt mitokondri sisemembraanis.Vastavaid valke sünteesivad mitokondri enda ribosoomid. Need on seotud mitokondri sisemembraani sisemise poolega tõenäoliselt samamoodi, kui ribosoomid ER-i membraaniga, s.t. kotranslatsiooniliselt.Enamik ensüüme, mida vajatakse oksüdatiivse fosforüleerimise juures, on kodeeritud tuumas olevate geenide poolt. Isegi mtDNA ja RNA polümeraasid on tuuma poolt kodeeritud. Mitokondri sisemembraanil töötavates multiensüümkompleksides on osa subühikuid kodeeritud tuuma poolt, osa aga mtDNA poolt. See tähendab, et komponente tuleb sünteesida õigetes vahekordades. Kuidas see reguleeritud on, pole teada.Kuid mitokondrite
transpordil ja hoiavad ära lõpliku konformatsiooni teket, osalevad valkude renaturatsioonil kiirendajana. Hsp 60 – chaperon, kiirendab renaturatsiooni (bakterites GroE). Moodustab toru, millesse siseneb denatureerunud valk. ATP hüdrolüüs harutab ta lahti ja aktiivne struktuur taastatakse. Kuumaehmatuse valgud – vajalikud rakkude temperatuuritaluvuse tagamiseks, temperatuuri tõus muudab valkude ruumilist struktuuri. Valk saab oma struktuuri: 1) kotranslatsiooniliselt – sünteesi käigus 2) lokalisatsioonist sõltuvalt – peale transporti raku kompartementi 3) ümbervoltumine – chaperonide poolt suunatud 4) iseeneselik Valgud: 1) lahustuvad valgud – ujuvad tsütoplasmas ringi 2) poollahustuvad – tsütoskeletis (tubuliin, aktiin) 3) tuumavalgud – histoonid, Ri, TR faktorid 4) tsütoplasma organellide (mitokonder, kloroplast) valgud 5) tsütoplasma membraani struktuuri valgud (Golgi, ER) 6) sekreteeritavad valgud – translokatsiooni signaalid
annaabi.ee 
