Külm köök puuviljakorvide täitmine puuviljadega; juustude ladumine alusele; hommikusöökide välja panemine; puuviljade tükeldamine, viilutamine; masinate kasutamine; kookide lahtilõikamine; kookide kaunistamine; küpsiste panemine vaagnatele; puuviljasalatite tegemine; ahjuõunte valmistamine; erinevate juustude lõikamine ja pakkimine. Kuum köök: lõhe seest luude välja kitkumine ja maitsestamine; Kiiewi kotlettide valmistamine; kartulivormide valmistamine; hot dogide valmistamine ja müümine; ürdikartulite valmistamine; kapsarullide valmistamine; pliinide valmistamine. Suhtlemine ja koostöö: Argo Saar, Gerli Lila. Pedagoogid: Kaasõpilased: Laida Reitmann, Ruth Muru. Merlin Tamm.
Kolesterooli päevane saamine ei tohiks olla üle 300 mg. Kogu toidus olev kolesterool ei imendu, vaid imendub ainult 25...40% vastavalt organismi vajadustele. Kuna toidu kolesteroolil on suhteliselt tagasihoidlik osa seerumi kolesteroolisisaldusel ja seetõttu ei ole uutes soovitustes piirangut ning tuleb lähtuda individuaalsest terviseseisundist. Kolesterooli liia vältimiseks peaks mõõdukust pidama vorstide, süldi, kotlettide ja pihvide, maksa ja maksapasteetide ning munakollase söömisel. Südame ja veresoonkonna normaalse töö tagamiseks ei soovitata tarbida küllastunud rasvhappeid üle 10% päevasest toiduenergiast. Sellega väheneb ka kolesterooli tarbimine. Küllastunud rasvhapped ja kolesterool tõstavad seerumi LDL-kolesteroolitaset, mis on südame-veresoonkonna haiguste riskifaktor. Polüküllastumata rasvhapped alandavad seerumi LDL-kolesteroolitaset
kaunistusi. 2 Praekahvel kasutatakse kuumtöödeldud liha tükeldamisel liha kinni hoidmiseks. Terituspulk Seda ei saa kasutada väga nüri noa teritamiseks, vaid töötamise ajal teravuse säilitamiseks. Teritamiseks kasutatakse luisku ja erinevaid noateritajaid. Nugade teritaja Palettnuga ühtlase laia teraga nuga kasutatakse kreemide, taignate, täidiste silumiseks ja ka toodetele kuju admiseks ( kotlettide vormimine ). Juustulõikur traadiga kasutatakse kõvade juustude lõikamiseks Juustunuga 2- käepidemega Juustunuga 3 Juustunuga ja võinuga LÕIKURID ja ABIVAHENDID LÕIKAMISEL Kalapiik kasutatakse kalafileelt naha eemaldamisel naha paigal hoidmiseks Köögiviljalõikur/teritaja kasutatakse kurgist, porgandist kaunistuste ( õite ) lõikamiseks Kanneleerimisnuga
Putrude koht menüüs ja kasutamisevõimalused: Putrusid võidakse serveerida hommikusöögiks. Hommikul pakutakse kas vedelaid või sõmeraid putrusid. Hommikust putru arvestatakse igale sööjale 2-2,5 dl (200-250g) Putrusid võidakse kasutada ka lisandina kala- ja liharoogade juurte. Selleks sobivad enam sõmerad pudrud. Portsjoni suuruseks arvestatakse 100- 150g. Täidiste valmistamiseks kasutatakse sõmeraid putrusid. Kotlettide, vormiroogade, pudingute ja klimpide valmistamiseks tihkeid putrusid. KALA, LIHA JA KÖÖGIVILJAD KALAROAD Kalaroad kuuluvad tervislikku toiduvalikusse, need on tunnustadud südame- ja veresoonkonnahaigusi ennetavateks. Kalaliha on suure toiteväärtusega ja organismi poolt kergesti omastatav. Praedut kalade juurde sobib serveerida: Külmi võisid Hollandi kastmeid Bernookastmeid Suitsutatud kala serveeritakseeel- või pearoana
tihke 3,2 40 4 vedel 4,2 50 5 Putrusid serveeritakse mitmeti. Hommikusöögiks pakutakse tavaliselt vedelaid või sõmeraid putrusid. Igale sööjale arvestatakse 200-250 grammi. Lisandina liha- või kalaroogade juurde sobivad sõmerad pudrud. Igale sööjale arvestatakse 100-150 grammi. Järelroana. Putrusid kasutatakse ka täidiste, kotlettide, vormiroogade, pudingute ja klimpide valmistamiseks. Putrusid keedetakse pliidil, praeahjus või vesivannil. Putrude valmistamise põhitõed: 1. Keetmiseks valitakse paksupõhjaline, kaanega suletav keedunõu. 2. Keeduvedelikku ja tangaineid on vaja mõõta väga täpselt. Ainult vedeliku ja tangaine õige vahekorra juures saadakse vajaliku konsistentsiga puder. 3. Tangained pestakse vajadusel vahetult enne vedelikusse lisamist. 4
annaabi.ee 
