- Levallois tehnika (suurest kivist osati enda jaoks parajad tükid lüa) -HILISPALEOLIITIKUM 34 000 10 000 a. Aurignaci k. - 34 000 28 000 a. - tulekivi riistad Gravette´i k. - 28 000 22 000 a. Solutre k. - 20 000 16 000 a. - nooleotsad (VIBU esimene masin) Madeleine k. - 18 000 15 000/10 000 a. Kõige vanemad vibud (nooleotsad) 30 000 a tagasi Kostjonki asulad tuhanded mammutiluud...asulad majade sõrestikud ehitatud nendest. Paleoliitikumi lõppjärgust on leitud rikkalikke matuseid: Grotte de Enfans (Itaalia) Sungir (Vene) leiti mammuti kihvast valmistatud helmed umbes 3000 tk. Võis olla kujunenud teatud sorti sotsiaalne staatus. KUNSTITEOSED Paleoliitilised VEENUS-ed tehtud luust. v-o kujutavad ema kultust. Kujud räägivad naiste olulisest kohast tolle aja ,,ühiskonnas". Kui mehed näiteks jahil sittagi ei saand söötsid
Sees oli sellel hoonel kolm koldekohta. Leitud on ka hooneid, mille alumine osa oli tehtud mammutiluudest. Luud olid neis paigutatud maapinnale paksu kihina, nii et nad toetasid sees olnud telgilaadset struktuuri. Telgiosa oli ilmselt mammutinahkadest, seest vooder karusnahkadest. Mammutiluudest hooned olid hilispaleoliitikumi mammutiküttide juures laialt levinud. Nende põhju mitmelt poolt, eriti Ida-Euroopast (nt Moldovast, Ukrainast). Hoonepõhju on arvukalt Kostjonki asulakohtades Ukrainas. Ühest asulakohast on leitud kahe pikkmaja põhjad. Neist ühes (33,5 x 5,5 m) olid reas kümme väikest koldekohta. Hoone oli kavandatud selliselt, et ta suunas lumesulamisvee majade pealt ja juurest ära. Malta asulakohas Siberis on ümmarguse põhiplaaniga hoonepõhjad. Siin telgilaadsed hooned, mida seest toestasid latid, lattidele olid laotatud loomanahad. Et nahad paigal püsiksid, oli kogu hoone ümbritsetud kividega. Ülempaleoliitikumist pärit telgilaadse
S K (Võimaldas luua väga erineva kujuga tööriistu) H Aurignac Tööriistaliikide arvu kasv. Uus võte, nn 3. etapp tulekivimunakul lüüakse ära I otsad, seejärel pikkupidised killud, mida võimalik tööriistadena kasutada L I Solutre Nooleotsad tulekivist. Vibu kasutamine (I inimese loodud masin). Retusseeritud S tulekiviriistad (väikesed killud servast välja löödud ääred sakilised) · Kostjonki asula elamupõhjad luud pooleli maa sisse rajatud onnide konstruktsioonide osana (luu küttematerjalina?). Massiliselt mammutiluid (mitmesaja mammuti omad) · Paleoliitikumi lõpu ühiskonnast annavad aimu erinevad avastused: n Grotte en Enfants Itaaliast avastatud kahe lapse matus, kus arvukalt mammutinahast/luust helmeid, mis on ajaliselt suur töö olnud (1 helmes = ~1 päev) ning Sungiri matus Venemaal kas mõlema
Valiti välja kari, mis piirati ümber, aeti kõrge kalju peale, hobused kukkusid alla ja inimesed said liha. Kalju alt on leitud umbes 10k hobuseluustikku. Solutre'i kultuuri inimesed olid päris kavalad toidu kätte saamises. Hilispaleoliitikumis ilmub päris palju luust ja sarvest tööriistu. Kütiti palju erinevaid loomi. Ilmusid ahingud ja harpuunid, millega sai hästi kalu püüda. Harpuuniga sai ka metsloomi püüda. Harpuun on oda külge kinnitatud teravik, mille küljes on nöör. Kostjonki asulas olid mammutitele spetsialiseerunud inimesed. Selle elanikud püüdsid mammuteid ning sealt on leitud üle tuhande mammutiluu. Luid kasutati elamute ehitamisel. Mõned asulad spetsialiseerusid ka põhjapõtradele. Madeleine'i kultuur: pool miljonit aastat tagasi hiinas - tuli. Leiti koopast paks tuhakiht. Euroopas umbes 400k tagasi. Kui tuld veel ei osatud teha, pidid inimesed hakkama mõtlema ühistegevustele (keegi valvab tuld, pidi olema puudevaru jne.)
kaitse, soojus ja valgus jaoks ning arendas organiseerimiseoskust ja koostööd (tuld pidi valvama). Hilispaleoliitikumiks on tööriistade arv paisunud juba väga suureks. Esemed on palju kütitavate loomade luudest ja sarvedets. Ilmuvad tööriistad nagu ahing ja harpuur. Harpuuriga püüti nii vee kui ka metsloomi. Toimus spetsialiseerumine. Põhjapoolsed kultuurid (tšehhi, põhja – saksa) spetsialiseerusid mammutitele. Avastati 15 000 a vana Kostjonki asula Ukrainas, kus leiti üle 1000 mammutist pärineva luu. Mammutiluid kasutati elamute ehitamisel. Teatud asulad spetsialiseerusid põhjapõtradele. Paleoliitikumi kultuur. Arenesid matmiskombed. Väga panuserikkad matused. Peamiselt luust ja mammutituhast tehtud helbeid. Mõnel võis neid helbeid kaasas olla tuhandeid. See näitas, et teatud inimestel on eriline austus. Luuhelbed olid tõenäoliselt kinnitatud helmeste külge. Homo sapiens valmistas luust ja kivist naisekujusid, rõhutati
annaabi.ee 
