15.sajandil hakkas nende osakaal suurenema. Vaimulike ülalpidamiseks kehtestati: · kihelkonnapreestrile tuli tasuda preestrivilja · piiskopile nn. sinodivilja · Mõisapõldude harimiseks hakati kasutama talupoegi kujunes välja teokohustus. Teokoormised jagunesid: · talgud · korrategu · Talgud olid põline talupoegade vastastikuse abistamise moodus (eriti hooajatööde puhul). Mõisatalgute puhul vabatahtlikkus kadus. Talguliste kostitamise komme jäi püsima. · Korrategu oli kollektiivne kohustus. Talud saatsid jalateolisi mitmesuguste tööde tegemiseks, eriti loomade karjatamiseks ja söötmiseks. 17.sajandil jäi korrateoline mõisasse terveks nädalaks. Korrateolisteks olid harilikult naised. Talupoegade ühiskondlik liigitus · Eesti talurahvas jagunes majandusliku ja õigusliku seisundi järgi · adratalupojad- põllusuurust määrati adramaades · maavabad ülikute järglased
või tema naisele. Naine tõuseb samuti siis, kui ta esitleb end ise vanemale mehele. • Tutvustamine ei tähenda veel, et pärast võib hakata sinatama. • Kui teid esitletakse või tutvustatakse, võtke käed taskust välja, seiske sirgelt ja olge teise inimese suhtes tähelepanelik. • Pärast esitlemist öeldakse: Väga meeldiv! Väga rõõmustav! Meeldiv tutvuda! Hüvastijätt • Kõige olulisem on tänada: vastuvõtu, kostitamise, teenete, ärakuulamise, tutvumisvõimaluse ja kõige muu eest. • Kui vestlus lõpeb teile ebasoodsalt on põhjust vestluspartnerit tänada. • Hüvastijätu põhinõuded: •Tõuske püsti •Vaadake silma •Naeratage •Ulatage käsi •Tänage
maha tulema , et karjased suvetööst vabaks saaksid. 4 · Hingedaja dateeringud on erinevad, algavad mihklipäevaga ja lõpevad ennejõuluse ajaga. Kõige sagedasemad ajamäärangud on enne mardipäeva ning mardi- ja kadripäeva vahel. Hingede ajal oodati kadunud omaste hingi kodu külastama ja pandi neile toitu sauna või toapealsele. · Mardi- ja kadripäevakommetes avaldub hingede kostitamise ja viljakuskostitamise tähendus hoopis rõhutatumalt. Maskeeritud mardi- ja kadrisantide peressetulekut saadab tavandilaul, milles marti kujutatakse enam viljaõnne, kadrit karjaõnne toojana. Marte ja kadrisid kostitatakse ning neile antakse andeid ,et põld hästi vilja kannaks ja kari kosuks. Mardipäev on igal aastal 10. novembril tänini elav Eesti rahvakalendri tähtpäev. Kadripäev on 25.
oluline koht üldises suhtlussüsteemis. Keskajal andsid just peod kindla rütmi tervele aastale, tegelikult kogu inimese elule. Niisugustel kokkutulekutel, varrudel ja teiste võõraste puhul võidi igasugu haruldasi jutte kuulda niihästi junkrutel kui ka sulastel. Olenemata sellest, millise sündmuse puhul oli ühine sööming- jooming korraldatud, kehtis alati põhimõte, mis seadis peremehe kõige esimeseks ja tähtsaimaks kohustuseks külaliste seisukohase kostitamise, see külalislahkuse seadus oli vankumatu. Külaliste võõrustamist tuli võtta väga tõsiselt, sest peo õnnestumisest olenes ühiskondlik arvamus korraldajast. Feodaalühiskonnas valitsenud arusaamade järgi polnud midagi hinnatavamat peremehe heldekäelisusest- varandust ei tulnud mitte koguda, vaid kulutada. (1) 4.1 Toidu valmistamise võtted Keskajal oli luksuseks toidu valmistamise peened viisid. Peale toitude rohke vürtsitamise oli
ametiasutuste ja riikide vahel. Ametkondlik protokolli aine jaguneb kaheks: 1) riigi ametlik nägu tugineb seadustele ja on reguleeritud. Selle moodustavad: visiidid, kohtumised, nõupidamised, läbirääkimised; ametlikud tiitlid ja protokolliline atribuutika; trükised, kingitused; sümboolika, ordenid; lipud, vapid, pitsat, rahvusvärvid. 1) Kui riik/asutus võtab vastu külalisi. Selle moodustavad: protokolliline rõivastus; kutsed; külaliste kostitamise erinevad võimalused Ametkondlik protokoll on range ja eksida ei tohi. Protokoll arvestab alati ka stiiliühtsust. (Ei sobi tellida suurt torti suupistetega vastuvõtule/riigivapiga torti Vabariigi Presidendi iseseisvuspäeva vastuvõtule). Protokoll suhtleb, annab märku, tasandab teed ametlikus ja ka mitteametlikus suhtluses meile soodsa tulemuse saavutamiseks. (Kui jätame heiskamata külalise lipu, võib see olla märk, et külaline ei ole oodatud). 1) Kinnitusmärge dokumentidel
mitte ainult maa kaitsmisest võõrvägede vastu, vaid ka sakslaste sõjakäikudest. Mõisate rajamisega seoses hakati talupoegi kasutama mõisapõldudel. Kujunes välja teo- kohustus. Teokoormised jagunesid mitmesse liiki(talgud ja korrategu). Talgud olid põline talupoegade vastastikune abistamine hooajatööde tegemisel. Osavõtt oli vabatahtlik. Mõisatalgute puhul vabatahtlikkus kadus ja mõnes piirkonnas määrati kindlaks isegi kohustuslike talgupäevade arv. Talguliste kostitamise komme jäi püsima. Järgmine teoliik oli korrategu. Talupojad pidid saatma mõisasse mitmesuguste juhuslike tööde tegemiseks jalateolisi (loomade söötmiseks, karjatamiseks jne.). 17. sajandil jäi korrateoline mõisasse terveks nädalaks. Korrateolisteks olid tavaliselt naised. Talurahva ühiskondlik liigitus 13.-16.sajandil. Talurahvas jagunes majandusliku ja õigusliku seisundi järgi mitmeks rühmaks. Kõige arvukam rühm oli adratalupojad
annaabi.ee 
