sajandil) Serbia riigi süda ning seal elasid parimal juhul üksikud albaanlased. Kosovo kriis on üks Jugoslaavia lagunemisel tekkinud konfliktidest, mida üritati rahvusvaheliste vahendajate abil rahumeelselt lahendada, kuid see ei õnnestunud. 1974 aastal andis Jugoslaavia põhiseadus Kosovole autonoomia Serbia koosseisus, kuid 1989 aastal Serbia president Slobodan Milosevic kaotas Kosovole antud autonoomia, mille tagajärjel puhkesid rahutused ning hukkus paarkümmend inimest. Kosovosse saadeti föderaalväed. 1990 aastal albaanlased kuulutasid välja Kosovo iseseisvuse, mida tunnustas Albaania. Vabariigi presidendiks valiti Ibrahim Rugova. 1996 Kosovo Vabastusarmee (UCK) alustas relvavõitlust provintsi iseseisvuse eest. 28. veebruar 1998 albaanlased tapsid kaks serbia politseinikku, Jugoslaavia presidendiks saanud Milosevic andis politseile ja armeele käsu Kosovo ,,rahustada", mis seisnes külade massilises hävitamises. NATO sekkus konflikti lahendamisse sõjalise
• Puhkes sõda, kus kõik süüdistasid üksteist vastastikku etnilises puhastuses ning massimõrvades. • NATO sekkumine 1995. aastal pani vägivallale piiri ning sundis sõdivaid rahvaid rahu sõlmima. • 1998. aastal alustas Serbia aktsioone maa edelaosas Kosovos tegutsevate albaania partisanide vastu. • Kuna Serbia ei nõustunud vägivalda lõpetama, hakkas NATO 1999. aasta kevadel Serbiat pommitama. • 1999. aasta suvel saabusid Kosovosse rahvusvahelised rahuvalvejõud, kes konflikti lõpetasid.
aastal pani vägivallale piiri ning sundis sõdivaid rahvaid rahu sõlmima. · 1998. aastal alustas Serbia aktsioone maa edelaosas Kosovos tegutsevate albaania partisanide vastu, kasutades taas etnilise puhastuse taktikat. · Kuna Serbia ei nõustunud vägivalda lõpetama, hakkas NATO 1999. aasta kevadel Serbiat pommitama. · Rohkem kui kaks kuud kestnud pommirünnakute järel oli Serbia sunnitud alistuma ning 1999. aasta suvel saabusid Kosovosse rahvusvahelised rahuvalvejõud, kes konflikti lõpetasid · 2000. aastal toimunud Serbia presidendivalimistel kaotas Milosevic võimu ning riigis alustati demokraatlikke ümberkorraldusi. · 2003. aastal nimetati Jugoslaavia ümber Serbia ja Montenegroks. · 2006. aastal kuulutasid Montenegro ja Serbia end iseseisvateks riikideks. · Olukord Balkani poolsaarel on aga endiselt pinev.
sekkumine 1995. aastal pani vägivallale piiri ning sundis sõdivaid rahvaid rahu sõlmima. Kosovo 1998. aastal alustas Serbia aktsioone maa edelaosas Kosovos tegutsevate albaania partisanide vastu, kasutades taas etnilise puhastuse taktikat. Kuna Serbia ei nõustunud vägivalda lõpetama, hakkas NATO 1999. aasta kevadel Serbiat pommitama. Rohkem kui kaks kuud kestnud pommirünnakute järel oli Serbia sunnitud alistuma ning 1999. aasta suvel saabusid Kosovosse rahvusvahelised rahuvalvejõud, kes konflikti lõpetasid. 2000. aastal toimunud Serbia presidendivalimistel kaotas Milosevic võimu ning riigis alustati demokraatlikke ümberkorraldusi. 2003. aastal nimetati Jugoslaavia ümber Serbia ja Montenegroks. 2006. aastal kuulutasid Montenegro ja Serbia end iseseisvateks riikideks. Olukord Balkani poolsaarel on aga endiselt pinev. http://europarltv.europa.eu/en/player.aspx?pid=19699845-0ae6-4e55-97f2-9f2b00b743c3
massimõrvades. Euroopa rahuvalvejõud ei suutnud neid jubedusi takistada ning alles NATO sekkumine 1995 aastal pani vägivallale piir ning sundis sõdivaid pooli rahu sõlmima. 1998 aastal alustas Serbia aktsioone Kosovos tegutsevate albaania partisanide vastu, kasutades etnilise puhastuse taktikat. Kuna Serbia ei olnud nõus lõpetama, oli NATO sunnitud Serbiat pommitama. Lõpuks oli Serbia sunnitud alistuma ning 1999 aasta suvel saabusid Kosovosse rahvusvahelised rahuvalvejõud, kes selle konflikti lõpetasid. 2000 aasta kaotas Milosevic võimu ning riigis alustati demokraatlike ümberkorraldusi. Suhted Balkanil aga muutusid sellest ajast täielikult.
Mart Ummelas ( 19:00) tuginedes Taavi Rõivase valimisreklaamile, milles figureerivad NATO hävituslennukid, järeldab, et taoline reklaam hirmutab riigist oma inimesi ja välisinvesteeringud. Tsiteering: „ Kui peaminister ütleb, et meil on suur oht, kusagilt sealt, mille eest meid ainult NATO lennukid suudavad kaitsda, siis miks peaks keegi investor siia raha tooma? Mitte keegi ei too siia raha. ...Ma arvan, et isegi Kosovosse tehakse rohkem investeeringuid kui Eestisse. 5. Võte #4: Vaesed kannatajad ( argumentum ad misricordiam): Urmi Reinde ( 31:50) annab mõista, et Eesti riigivõimudel nagu näiteks politseil, pole aega tegeleda lihtinimeste probleemidega, sest nad on pidevalt hõivatud Edgar Savisaare süüdistamisega. Ta tõi veel näite, miks pole leitud Narva 9-aastase tüdruku (tegelikult 14-aastase Darja) tapjat, sest kõik politseinikud on ametis Edgari
otsustusvabaduse, sealhulgas oma valitsused, mis küll alluvad Suurbritannia parlamendile. Blairi majanduspoliitika oli samuti edukas, 1997-2006 kasvas Briti inimeste keskmine sissetulek 18%. Blairi valitsus lükkas tagasi euroga liitumise, sellega teenis Blair kõikide teiste parteide, rahva kui ka meedia heakskiidu. Esimese kuue valitsusaasta jooksul saatis ta Briti väed lahingusse viiel korral, rohkem kui ükski teine Suurbritannia peaminister enne teda. 1998 ja 2003 Kosovosse, 2000 Sierra Leonesse ja 2001 Afganistaani. 2002 tõstis Blairi valitsus makse, et kulutada rohkem hariduse ja tervishoiu edendamise peale. Blairi valitsus võimaldas kõrgkoolidel kehtestada õppemaks 3000£ naela ümbruses aasta kohta, nõudes samas erandeid vaesematele õpilastele, ja alustas ka uut õppelaenude süsteemi, kus õpilane pidi laenu tagasi maksma alles siis, kui tema sissetulek on piisavalt kõrge. 2004 hakkas ta
Nad võivad teha küll koostööd erinevate sõjalisorganisatsioonidega, aga nad ei liitu nendega. Rootsi välispoliitika on selgelt selline, et me ei osale üheski sõjalises liidus(Manners&Withman lk182). Rootsi on teinud koostööd ka NATO-ga osaledes programmis Partnerlus Rahu Nimel(Andersson 2013). See siiski ei tähenda seda, et Rootsi ei osale üldse välismissioonidel ega saada sinna oma sõdureid või tehnikat. Rootsi on saatnud sõjaväelasi Afganistani ja Kosovosse ning osalenud õhuoperatsioonides Liibüa vastu ja mereväeoperatsioonidel piraatide vastu Aafrika rannikul. (Diplomaatia). Siiski ei saa seda võrrelda Taani osalusega erinevates operatsioonides. Rootsi on selgelt passiivsem osapool ning nende prioriteedid on teised. Nad üritavad probleeme lahendada teist moodi ja pigem läbirääkimiste laua taga. Näiteks on erinevus sõjaväelaste saatmisel teistesse riikidesse. Taanis on kohustus sõita välismissioonidele, kui selleks käsk
annaabi.ee 
