optikatööstuse tase selliseid teleskoope toota. · Cassegraini teleskoobil on peapeegel sfääriline või paraboolne, sekundaarpeegel aga hüperboolne kumerpeegel, mis peegeldab koonduva kiirtekimbu (fookuskaugust seejuures suurendades) läbi peapeeglis keskel oleva avause fookusesse. · Richie-Chretieni teleskoobil on nii pea- kui sekundaarpeeglid hüperboolsed, fookuse tasand on tasane ning väga suures ulatuses moonutustevaba. Selline optiline skeem on näiteks Hubble'i kosmoseteleskoobil. Katadioptrilistel teleskoopidel koosneb objektiivile vastav optiline skeem nii peeglitest kui läätsedest. · Schmidti kaamera skeemis korrigeeritakse sfäärilise peapeegli kujutist peegli ette asetatud õhukese korrektsiooniläätsega, mille ristlõige piki raadiust on lainekujuline. Kaamera tekitab kujutise teleskoobi kõverpinnal asuvasse fookusesse, mis paikneb korrektsiooniläätse ja peegli vahel.
Nüüd need kaks meest spekuleerivad, et see osake algselt paisus eimillestki nõelaotsa faasi. Kõik need teooriad on odavad ulmekirjandused. Koos Suure Paugu teooriaga, need teised teooriad kuritarvitavad loodusseadusi, kaasaarvatud esimest ja teist termodünaamika seadust. Isegi Stephen W.Hawking Cambridge'i Ülikoolist, kes on üks mõjuvõimsamaid teoreetilisi füüsikuid siin maailmas, on hüljanud Suure Paugu teooria * Seni koigi aegade sugavaim foto Universumist - Hubble'i Kosmoseteleskoobil kulus 10 oopaeva, et jaadvustada see piirkond, mille kuljepikkus moodustab vaid umbes 1/60 taiskuu diameetrist. Pildistatud ala on sedavord vaikene, et pildile on eksinud vaid paar meie Galaktika tahte, kuid seeeest voib siit leida sadu galaktikaid, mida ukski inimene polnud varem nainud. Kaugeimad pildil olevad tahesusteemid on jaadvustatud sellistena, nagu nad olid vaid umbes miljard * Kokkuvõte Oleks vale arvata, et universum on valmis, et tema kujunemine on lõppenud.
valgussa- gedustele häälestatuid filtreid. Sellisel juhul kasutatakse pikkusühikut nimega ongström. Üks ongström on üks kümnemiljondik meetrit. Näiteks Päikese aktiivsetes piirkondades olev vesinik helendab lainepikkusel 6562 ongströmi. Filtrid võivad näidata ka struktuure detailsemalt. Selleks nad blokeerivad ülearuseid lainepikkusi. Kosmosekaameratel on enamasti kümneid värvifiltreid. Just selliste kaameratega on saadud kõige paremad fotod. Näiteks kosmoseteleskoobil Hubble´il on olemas täiustatud ülevaatekaamera, samuti ka marsikulguri kaamerad, kosmosejaama Cassini kaamera Saturnil jne. Need on kaamerad tegemaks teaduslikku tööd. Need filtrid jagavad valguse värvid väga täpselt. Fototöötlusega ühendatakse kogu selline informatsioon kujutiseks. Teaduslik ja esteetiline foto oma olemuselt tegelikult väga ei erinegi. Igasugune foto peab ( võimaluse korral ) sisaldama värvitoone mustast kuni valgeni
valgussa- gedustele häälestatuid filtreid. Sellisel juhul kasutatakse pikkusühikut nimega ongström. Üks ongström on üks kümnemiljondik meetrit. Näiteks Päikese aktiivsetes piirkondades olev vesinik helendab lainepikkusel 6562 ongströmi. Filtrid võivad näidata ka struktuure detailsemalt. Selleks nad blokeerivad ülearuseid lainepikkusi. Kosmosekaameratel on enamasti kümneid värvifiltreid. Just selliste kaameratega on saadud kõige paremad fotod. Näiteks kosmoseteleskoobil Hubble´il on olemas täiustatud ülevaatekaamera, samuti ka marsikulguri kaamerad, kosmosejaama Cassini kaamera Saturnil jne. Need on kaamerad tegemaks teaduslikku tööd. Need filtrid jagavad valguse värvid väga täpselt. 4 Fototöötlusega ühendatakse kogu selline informatsioon kujutiseks. Teaduslik ja esteetiline foto oma olemuselt tegelikult väga ei erinegi.
valgussa- gedustele häälestatuid filtreid. Sellisel juhul kasutatakse pikkusühikut nimega ongström. Üks ongström on üks kümnemiljondik meetrit. Näiteks Päikese aktiivsetes piirkondades olev vesinik helendab lainepikkusel 6562 ongströmi. Filtrid võivad näidata ka struktuure detailsemalt. Selleks nad blokeerivad ülearuseid lainepikkusi. Kosmosekaameratel on enamasti kümneid värvifiltreid. Just selliste kaameratega on saadud kõige paremad fotod. Näiteks kosmoseteleskoobil Hubble´il on olemas täiustatud ülevaatekaamera, samuti ka marsikulguri kaamerad, kosmosejaama Cassini kaamera Saturnil jne. Need on kaamerad tegemaks teaduslikku tööd. Need filtrid jagavad valguse värvid väga täpselt. Fototöötlusega ühendatakse kogu selline informatsioon kujutiseks. Teaduslik ja esteetiline foto oma olemuselt tegelikult väga ei erinegi. Igasugune foto peab ( võimaluse korral ) sisaldama värvitoone mustast kuni valgeni