Tuleviku kosmosereisid Tänapäeva kiires maailmas areneb inimkond kiiresti. Ka tehnoloogia areng on märgatavalt suurenenud. Uuenevad elektroonikaseadmed ning muud vidinad. Kuna ka kosmose- tehnoloogia areneb paremuse poole, siis ei tasu imestada, et tulevikus on võimalik teha kosmosereise mitmetele erinevatele planeetidele. Juba praegu mõeldakse kosmosereisist Marsile ning kuidas oleks see võimalik lähistulevikus täide viia. Kui esimesed inimesed kunagi tulevikus Marsile peaksid minema, siis võivad nad seda teha lendava taldrikuga. USA kosmoseagentuur NASA katsetab Hawaiil uut lendava taldrikuga sarnanevat sõidukit, millega on plaanis tulevikus Marsile lennata. Katselennud ulatuvad stratosfäärini, kus õhurõhk vastab ligikaudu rõhule Marsi atmosfääris. Plaani järgi peaks sõiduk Marsile viima kolm tonni varustust ja inimesi. Kuigi sõiduk on alles katsetusfaasis arvatakse, et tulevikus on sellega siisk...
KUU Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km.Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. (Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, ...
Kosmose uurimine ja ekspeditsioonid Kosmose ehk maailmaruumi uurimiseks kasutatakse astroloogiat ja kosmosetehnikat. Kosmose füüsiliseks uurimiseseks viiakse läbi mehitatud kosmoselende ja saadetakse välja robotitega juhitavaid kosmoselaevu. Kuigi astronoomia kui kosmoseobjektide uurimine annab usaldusväärset teavet maailmaruumi ajaloo kohta, oli suurte vedelkütusel töötavate reaktiivmootorite areng 20. sajandi esimesel poolel see, mis tegi füüsilise kosmoseuurimise tegelikult võimalikuks. Tavalisteks kosmoseuurimise aluspõhimõteteks on teadusliku uurimustöö edendamine, erinevate rahvaste ühendamine, inimsoo edasise kestvuse tagamine ja sõjalis- strateegiliste eeliste loomine teiste riikide ees. Kosmoseuurimist on palju ka kritiseeritud, tavaliselt rahalistel- ja turvakaalutlustel. Kosmoseuurimine on sageli olnud kasutusel kui geopoliitiliste rivaalide võitlusvahend, nagu näiteks Külmas sõjas. Kosmoseuurimise v...
See on võrreldes planeet Maaga väiksem. Maa külgetõmbejõud on 1 ja Veenusel 0,903. Sellega seoses teostaksid inimesed uusi rekordeid nii kaugushüppes kui ka kõrgushüppes. Jooksualades ei ole oodata uusi rekordeid, sest seal toimub kerge lendlus tänu nõrgemale gravitatsioonjõule kui Maal. Mulle meeldiks selliseid olümpiamänge minna vaatama. Esiteks saaks võimaluse lennata teisele planeedile. Ilmselt on 2300. aastal normaalne külastada teisi planeete - kosmosereisid kuuluvad igapäevaelu tegevuste hulka. Mõned alad on küll totaalsed surmamõistjad, sest nendest pääsemine on võimalik aga ala ise on ohtlik. Ma tunnen kaasa sportlastele, kes võtavad osa riskantsetest võistlustest. Osavõtjad peavad juba enne olema ka valmis sellega, et ei pruugi eluga pääseda. Kahjuks pean aga tõdema, et mul ei ole võimalik minna vaatama selliseid olümpiamänge, sest 2300 aasta on kauge tulevik ning ma ei ole robot, kelle eluiga kestaks rohkem kui 250 aastat.
Raamatust võib leida ka palju häid ettepanekuid oma elu ja aja korrastamiseks ning planeerimiseks, ilma liiga suurte loobumisteta. Teos ei keerle muidugi ka ainult hea poole ümber, välja on toodud vigu, mida teha saab ja seletatud, miks alati oma suurte soovide täitumisele ei järgne õnnejoovastust. Erinevalt Byrne'i soovitustest, on Vain pisut realistlikum öeldes, et soovidega tuleks jääda siiski reaalsuse piiridesse, näiteks kosmosereisid või Inglismaa kuninganna ametikoht pole siiski kõige lihtsamini täidetavad eesmärgid, ja oma unistuste täitmiseks tuleb teha ka midagi veel peale selle üles kirjutamise ja iga päev ette lugemise. Lisaks elu õpetusele, on Peep Vain lasknud raamatus arvamust avaldada ka teistel inimestel. Üks neist oli Ken Marti Vaher, kelle kirjutatud sissejuhatuses on pisut juttu ka raamatutest, jagades
tume pool. Internetis levib väga palju meelelahutusliku sisu, mille sirvimine võib raisata väga palju väärtusliku aega. Tulevik Raske on ennustada, milliseid tehnoloogilisi uuendusi tulevik endaga kaasa toob. Võib vaid kindel olla, et areng läheb ainult kiiremaks. Transport muutub kiiremaks ning odavamaks, meditsiini areng tõstab inimese keskmist eluiga, ning mõnekümne aasta pärast on arvatavasti kosmosereisid ka tavainimestele kättesaadavad. Kindlasti muutub ka arvuti ja inimese omavaheline suhtlemine. Kui tänapäeval käib suurem osa meievahelist suhtlemist klaviatuuri, hiire ning ekraani vahendusel, võib arvata et mõnekümne aasta pärast asendab need seadmed mõni EEGpõhine süsteem. KASUTATUD KIRJANDUS http://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_historic_inventions http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_the_Internet http://www.futuretimeline
annaabi.ee 
