Sõja lõpp 9. mai 1945 pärast sõda: suukorvistamiseks 1945 Potsdam - sõja "demokraatlik impulss" - sõja tagajärgede likvideerimine - nn. teaduslikud diskussioonid 1945 ÜRO moodustamine - nõukogude "tuumaprojekt" - võitlus kosmopolitismiga - võimustruktuuri reorganiseerimine 1952 ÜK(b)P - sõjatööstuskompleksi - vaenlase kuju loomine Külm sõda NLKP, RKN Ministrite Nõukogu väljakujunemine - nõukogude patriotism Idabloki kujunemine, lõhe Jugoslaaviaga - repressioonide uus laine - kaardisüsteemi kaotamine - Stalini preemiad
SISEPOLIITIKA või antiamerikanismis; Makartism eestlaste massiküüditamine 1949.a.) vaibus 1950-ndate aastate algul · inimesi, keda kahtlustati Lääne demokraatia pooldamises Vastuolude tõttu Läänega võideldi NSV Liidus kõige lääneliku vastu (elulaad, muusika, mood jne.). Seda nimetati võitluseks kosmopolitismiga. Stalini vananedes ägenes kõrgema parteijuhtkonna hulgas võimuvõitlus selle nimel, kes saab Stalini järglaseks. VÄLISPOLIITIKA NSV Liidu ekspansiooni tõkestamine; Berliini blokaad(1948); sotsialismileeri kujunemine Euroopas (Poolas, Rumeenias, Tsehhoslovakkias, Ungaris,
· esimestel sõjajärgsetel aastatel sälis sõjaseisukord, relvajõududes teenis kaks korda rohkem mehi kui enne sõda · suunas kogu majandusjõu raske ehk sõjatööstuse arendamisse · madal elatustase, sõdurite ja kinnipeetute tasuta tööjõu kasutamine · 1947 kaotati kaardisüsteem; hinnad tõusid, ent palgad kasvasid aeglaselt; rahareform; defitsiit ja järjekorrad · võideldi kosmopolitismiga Churchill pidas 1946. a märtsis kõne, millest ta hoiatas NSVL'i ekspansionismi eest. Seda kõned on peetud sotsialistlikes riikides ka külma sõja alguseks. USA's: · kaotused väiksemad kui Euroopa riikides · turumajandus ja demokraatia · majandusprobleemid demobiliseerimise tõttu · sõjatootmise vähendamine tööpuuduse kasv, sotsiaalsed pinged · välispoliitikas süvenesid isolatsionalismi meeleolud 1948 valiti presidendiks Truman
· teatud rahvuseid, keda süüdistati sakslastega koostöötegemises (näiteks tsetseenid) · sõja ajal NSV Liiduga vägivaldselt liidendatud alade elanikke (näiteks eestlaste massiküüditamine 1949.a.) · inimesi, keda kahtlustati Lääne demokraatia pooldamises · jne. Vastuolude tõttu Läänega võideldi NSV Liidus kõige lääneliku vastu (elulaad, muusika, mood jne.). Seda nimetati võitluseks kosmopolitismiga. Stalini vananedes (sündinud 1878.a.) ägenes kõrgema parteijuhtkonna hulgas võimuvõitlus selle nimel, kes saab Stalini järglaseks. Peep Reimer 1.2. NSV Liit N.Hrustsovi ajal kuni1964.a.: (Vt. ka õpik lk.110-113) · Hrustsovi esiletõus: Stalin suri 5.märtsil 1953.a. ning pretendentideks tema liidrikohale said: · L.Beria siseminister ja julgeolekuorganite juht · G.Malenko Ministrite Nõukogu esimees (e. peaminister) v · N
See inimene, kes oli kinni, selle tööjõud läks vähem maksma kui vabaduses oleva inimese tööjõud, vähem kui 1/3 tavalise inimese ülalpidamiskuludest. 1940 aastal oli NSVL rahvaarv 194 miljonit inimest, 1950 aastal oli NSVL rahvaarv 178,5 miljonit. 10 aastaga rahvaarv oli vähenenud 16 miljoni võrra. Osaliselt ka need, kes surid vangilaagrites kurnatusse ja nälja tõttu. ideoloogiline surutis jätkus, nimelt NSVL algas võitlus, mis kandis nimetust Võitlus kosmopolitismiga. Põhimõtteliselt kosmopolitismi all käsitleti kõikvõimalikke erinevaid Lääne-Euroopa mõjusid. Igati olid nende NSVL sisseimbumise vastu. Põhimõtteliselt igati püüti eraldada NSVL Raudse eesriidega läänest, mitte mingeid kultuurimõjusid, teadusmõjusid, uudiseid, mitte midagi. II MS oli ka mõningate NSVL inimeste mõttemaailma natukene muutnud, sest osad olid ju seoses sõjaväga välja jõudnud ka Saksamaale, nägid seda elu,
nende käigus oli võimalik sildid külge panna neile teadlastele, keda võim ei tahtnud teaduse juhtfiguuridena näha. Vaenlase kuju loomine Nõukogude patriotismi juurutamine ◦ 24.05.1945- Stalini kõne Kremlis, võidu auks peetud kõne, kus selgelt ja ühemõtteliselt ütles, et suure võidu sõjas on toonud Vene rahvas, mitte Nõukogude rahvas. „Lääne ees lömitajate“ paljastamine ◦ Kljueva ja Roskini „süüasi“ Võitlus kosmopolitismiga Kujundatakse nii sise- kui välisvaenlased. 24.mai oli suur üritus, võidu auks peetud kõne, kohal oli väga palju olulisi figuure, ka noored sõjaväelased, sõjakoolide kursandid jne. Kõne oli tähelepanuväärne selle poolest, et ühemõtteliselt tuuakse esile see, et sõja võit või võit Sm üle saavutati eelkõige tänu Vene rahvale- mitte Nõukogude rahvastele, vaid eraldi vene rahvast toodi välja. Ei olnud esimest korda, ka 30ndate lõpus on selgelt olemas vene rahva esiletõstmine
annaabi.ee 
