Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000- 3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. Madagaskari tähtsaimad jõed on Betsiboka, Tsiribihina, Mangoky ja Onilahy, mis saavad alguse ida piirkonna mäestikest ja voolavad läbi viljakate orgude läände. Ida poole suunduvad jõed on enamjaolt lühikesed ja kiired ning rohkete koskedega. Suurim järv on idas paiknev Alaotra. Madagaskar on paiknenud Aafrika kontinentidest lahus juba 150 miljonit aastat, mistõttu suur osa viimase 40 miljoni aasta jooksul saarel välja arenenud eluvormidest on endeemid, esinedes ainult sealsel piiratud levialal. Teadlased arvavad, et Madagaskaril elab 5% kogu maailma taime- ja loomaliikidest. Saarel kasvab u. 10 000 taimeliiki, millest 80% ei leidu kusagil mujal maailmas. Õnnetuseks on nõudlus uute
Mini- alpinaarium Seda võib teha näiteks väikesesse konteinerisse. Läheb vaja mõningaid aeglaselt kasvavaid taimi, näiteks erinevaid sorte mägisibulaid, väikesi kive ja head maitset. See sobib hästi väikeaeda, terrassile või rõdule, kuhu ei ole teatud põhjusel võimalik suuremat alpiaeda rajada. Vee alpinaarium Väga populaarsed on aedades igasugused veekogud, alates väikestest veesilmadest lõpetades kõikvõimalike tehisojade ja koskedega. Kui otseselt vette istutada spetsiaalseid veetaimi, siis veidi kõrgemale sobivad alpi asukad. 6 Kokkuvõte Kivid ja taimed sobivad omavahel ja on koos kaunid. Kui aias nokitsemine pigem rõõm kui kohustus on, võiks endale ühe sellise valmis teha küll. Pean tunnistama, et ise olen oma lillepeenrasse mõningad kivid asetanud ja ka peenra
Austria ja Prantsusmaa on ise pigem peamised sihtkohad ning sinna reisides keskendutakse ühele riigile. Lääne-Euroopa riikidest minnakse puhkama Lõuna-Euroopasse ja teistele sooja kliimaga aladele. Lääne-Euroopa regioonis on turistide seas populaarsed matkamine, mägironimine ja mäesuusatamine. Mägiliustike ja vee-erosiooni tagajärjel tekkinud Alpid pakuvad maailma ilusamaid vaateid seal on kaunid amfiteatrilaadsed mägiorud, mäeharjad ning sügavad orud koskedega. Sarnasused turismisihtkohtadena Pinnamood: Nii Lõuna-Euroopas kui ka Lääne-Euroopas on mitmeid kõrgemaid alasid. Lõunas on Hispaania ja Prantsusmaa vahel piiriks püreneed, veel asuvad seal Dinaari ja Balkani mäed. Läänes Alpid, Saksamaa ja Prantsusmaa keskmäestik. Mõlema piirkonna rahvastik ja majanduslik tegevus on koondunud just madalamatele aladele, kuna seal on lihtsam tegeleda põllumajandusega ja ka tööstusalad jäävad lauskmaadele. Mägised alad
Kõrgplatoo põhja serv piirneb madalate Ambohitra mägedega. Maavarad Maavarasid on rohkesti: grafiit, rauamaak, vilgukivi, poolvääriskivid, uraan, kroom ja titaan. Siseveed (pilt) Madagaskari järvede seas on Alaotra järv ja Ihotry järv. Sofia jõgi, Mahajamba jõgi, Betsiboka jõgi, Tsiribihina jõgi, Mangoky jõgi jt suuremad jõed voolavad Mosambiigi lahte. Ida poole suunduvad jõed on enamjaolt lühikesed ja kiired ning rohkete koskedega. Madagaskari järvede seas on Alaotra järv mis on kõige suurem(pilt),Ihotry järv(pilt) ja Tsimanampetsotsa järv(pilt). Taimed (pilt) Taimestik madagaskaril kaart (pilt) Lõuna-Madagaskaril Ifty-s (pilt) kasvavad keerdus astel ,,kaheksajala" puude metsad ja läänes (pilt) pudelikujulised ahvileivapuud, eriti veel Morondava läheduses. Taimestik madagaskaril kaart (pilt) Ette tuleb vaadata ka lihasööja kann taime eest(pilt), keda on üle 60 erineva sordi.
Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. Veestik Madagaskari tähtsaimad jõed on Betsiboka, Tsiribihina, Mangoky ja Onilahy, mis saavad alguse ida piirkonna mäestikest ja voolavad läbi viljakate orgude läände. Ida poole suunduvad jõed on enamjaolt lühikesed ja kiired ning rohkete koskedega. Suurim järv on idas paiknev Alaotra. Loodus Madagaskar on paiknenud Aafrika kontinentidest lahus juba 150 miljonit aastat, mistõttu suur osa viimase 40 miljoni aasta jooksul saarel välja arenenud eluvormidest on endeemid, esinedes ainult sealsel piiratud levialal. Teadlased arvavad, et Madagaskaril elab 5% kogu maailma taime- ja loomaliikidest. Saarel kasvab u. 10 000 taimeliiki, millest 80% ei leidu kusagil mujal maailmas
Glaude peegel Lorraini leiutatud võte. Kumerjas klaas, mis pannaks objekti ette, tekitab sees huvitava perspektiivi. Pehmendab kõik piirjooned ja tekitab sumeduse. Gilpin esimene, kes seda kasutama hakkab. Alates 18.sajandi teisest poolest peeti gooti stiili pitoreskseks ja antiigi eeskujusid ilusaks. Humphry Repton - Ei muutnud pinnavorme palju. Eye catchereid võttis loomulikust maastikust. Serpentiinsed järved muutuvad looduslikemaks, nt koskedega. Tema uuenduseks on väikest eesaeda, pärast mida algab metsik aed. Gothick-stiili uus nimetus 18.saj teisele poolele; keskaegse kindluse, kiriku ja elamu kokku segamine. (pole kirjaviga). Nt Inverarary Castle, sotimaal kuulub Duke of Argyll'le. William Adam jt. Sanderson Miller. Hagley Hall, kunstlikud varemed ehk folly. Fermee Ornee ornamenteeritud farm ehk talumaja. Idee leiutas Stephen Switzer, 1742. Parimad näited Le Petit Hameau.