Pulmades Talgutel Kiigel Üksiklaulud Hällilaulud Itke laulud Regilaul Arg kosilane Kündsin mäed, kasvid männid, Kündsin põllud, kasvid pohlad, Kündsin sood, kasvid sinikad .Läksin metsa kõndimaie, Leidsin neiud noppimasta, Sini lilled leinamasta. Eit oli vastas, taat oli vastas: Mis sina nuttad peigu noori? Eks sina püidnud püssilani, Ajanud neid hangulani. Kas sind, kas sind, eidekene, Kas sind püiti püssilani Ja sind aeti hangulani Eks sind rahal kositud, Eks sind kullal kuulutatud Raha alla laulatatud. Pildid Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kasutatud kirjandus www.vikipeedia.ee Edward Langaste "Eesti rahvaluule"
Kuigi Eesti on väike, oli rahvarõivastel rohkesti paikkondlikke erinevusi. Välja võib tuua neli suurt rühma -- Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Paikkondlike erisuste kujunemisel ja püsimisel etendas olulist osa talurahva sunnismaisus. Liiguti peamiselt oma kodukihelkonna piires. Kohalikest riietumistraditsioonidest hoiti visalt kinni. Näiteks Saaremaalt on teada, et võõrast kihelkonnast kositud naine kandis kuni surmani oma kodukihelkonna riideid, tema tütred aga riietusid nii, nagu see oli kombeks nende isa kihelkonnas. Samuti, rõivastuse üheks funktsiooniks oli talurahvarühmade ühtekuuluvuse tähistamine, "omade" ja "võõraste" eristamine kihelkonna või maakonna tasandilt seisuse ja rahvuse tasandini välja. Just see ühtekuuluvust tähistav sümbolsisu sai rõivakandmise edaspidise väärtustamise aluseks.
pääsemist lubab. Teisel päeval teevad piigad Kalevipojale tutvustuse allmaailmast. Sarvik tuli koju ning meeste vahel käis võitlus kuni Kalevipoeg Sarviku maa sisse torkas nagu aiateiba. Seejärel võttis Kalevipoeg mõõga, varandusekotid ja tüdrukud õlale ning lahkus. Kalevipoeg pääses põgenema tagaajajate eest tänu sellele, et neid nõidus maa ta jalge all veeks. Olevipojaga hakkab Kalevipoeg linna ehitama ning saab linna valitsejaks. Piigad saavad kositud Alevi poegade poolt. Kalevipoeg laseb teha hõbedast laeva ning paneb sellele nimeks Lennuk. Mees tahab laevaga maailma otsa rännata. Teekonnal kohtab mees Lapu tarka Varrakut, kelle Kalevipoeg laevale kaasa võtab. Kihutades oma vägeva sõjaratsuga Assamalla lahingusse, läks Kalevipoeg esimest korda sõtta. Assamallas puhkeb verine mäss, kuid tänu kuninga abile said paljud surma ning eemale peletatud
Riietus ja selle tähtsus · Riietus erines kihelkonniti ja praegu on need riided tuntud rahvariiete nime all. · Rõivastuse üheks funktsiooniks oli talurahvarühmade ühtekuuluvuse tähistamine, "omade" ja "võõraste" eristamine kihelkonna või maakonna tasandilt seisuse ja rahvuse tasandini välja. · Kui tähtis kandja päritolu ja elukohta märkiv rõivastuse tähendussisu oli, tõendab Saaremaa tava, mille kohaselt võõrast kihelkonnast kositud naine kandis kuni surmani oma kodukihelkonna rõivaid. Tema tütred aga riietusid nii, nagu see oli kombeks nende isa kihelkonnas. · Just see ühtekuuluvust tähistav sümbolsisu sai rõivakandmise edaspidise väärtustamise aluseks. · Tänasel päeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid pidulikke riideid · Ehteid ei kantud ainult ilu pärast. Need pidid kaitsma kurjade jõudude eest
vastu. Kuigi Eesti on väike, oli rahvarõivastel rohkesti paikkondlikke erinevusi. Välja võib tuua neli suurt rühma -- Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Paikkondlike erisuste kujunemisel ja püsimisel etendas olulist osa talurahva sunnismaisus. Liiguti peamiselt oma kodukihelkonna piires. Kohalikest riietumistraditsioonidest hoiti visalt kinni. Näiteks Saaremaalt on teada, et võõrast kihelkonnast kositud naine kandis kuni surmani oma kodukihelkonna riideid, tema tütred aga riietusid nii, nagu see oli kombeks nende isa kihelkonnas. Samuti, rõivastuse üheks funktsiooniks oli talurahvarühmade ühtekuuluvuse tähistamine, "omade" ja "võõraste" eristamine kihelkonna või maakonna tasandilt seisuse ja rahvuse tasandini välja. Just see ühtekuuluvust tähistav sümbolsisu sai rõivakandmise edaspidise väärtustamise aluseks. Seoses linliku elulaadi levimisega 19
ka pulma kutsumine koos viinaga. 2 Pulmad Pulmade aeg ja kestus Kõige enam toimus pulmapidusid hilissügisel ja talvel, kuni veebruarini. Põhjus on küllaltki lihtne: sel ajal olid talud kõige jõukamad ning samuti polnud suuremaid talutöid ees ootamas, mis oleks pidutsemist takistada saanud. Nagu ka kihlumise puhul, vaadati pulmade planeerimisel kuufaasi. Kõige sagedamini peeti pulmi noore kuuga, kuna usuti, et noor kuu edendab sigivust ja toob õnne ja tervist. Noore kuuga kositud naine pidi jääma kaua nooreks, kuna vanal kuul võetud naine pidi ruttu vananema ja muutuma kortsuliseks ja näotuks. Nädalapäevadest eelistas vanarahvas esmaspäeva ning neljapäeva, kesknädal ja reede olid aga õnnetud päevad ning seetõttu välditi neil päevadel nooriku peiukoju toomist. Pulmade kestus olenes eelkõige abiellujate jõukusest, kuid alla kahe päeva pulmi siiski ei peetud. Vahel võis pulmapidu kesta
2. PULMAD Pulmade aeg ja kestus Kõige enam toimus pulmapidusid hilissügisel ja talvel, kuni veebruarini. Põhjus on küllaltki lihtne: sel ajal olid talud kõige jõukamad ning samuti polnud suuremaid talutöid ees ootamas, mis oleks pidutsemist takistada saanud. Nagu ka kihlumise puhul, vaadati pulmade planeerimisel kuufaasi. Kõige sagedamini peeti pulmi noore kuuga, kuna usuti, et noor kuu edendab sigivust ja toob õnne ja tervist. Noore kuuga kositud naine pidi jääma kaua nooreks, kuna vanal kuul võetud naine pidi ruttu vananema ja muutuma kortsuliseks ja näotuks. 4 Nädalapäevadest eelistas vanarahvas esmaspäeva ning neljapäeva, kesknädal ja reede olid aga õnnetud päevad ning seetõttu välditi neil päevadel nooriku peiukoju toomist. Pulmade kestus olenes eelkõige abiellujate jõukusest, kuid alla kahe päeva pulmi siiski ei peetud. Vahel võis pulmapidu kesta
Rahva silmis oli abielu alguseks pulmad ja mõrsja sai noorikuks kui ta tanutati. Tavaliselt toimus laulatus peale pulmi ja vahel alles koos esimese lapse ristimisega. Laulatus oli aga siiski kohustuslik, sest seal taga olid seadus ja kohtuvõim. Pulmi peeti hilissügisel või talvel, sest sügisel olid talud kõige jõukamad ja kiireid töid ei olnud takistuseks. Kunagi ei tohtinud pidada pulmi vana kuuga. Usuti, et noor kuu edendab sigivust, toob õnne ja tervist. Noore kuuga kositud naine oli kaua noor, vana kuuga aga läks naine ka kiiresti vanaks ja kortsuliseks Tavaliselt toimusid pulmad teatava kindla korra järgi. Esimese pulmapäeva hommikul või eelmisel õhtul kogunesid peiupoolsed pulmalised (nn. saajarahvas) peigmehe koju ja pruudipoolsed pulmalised (nn. saunjarahvas) pruudi koju. Seejärel sõitis saajarahvas pruudikoju ja hakkas seal pruuti nõutama ja taga otsima. Pruut lahkus vanematekodust
annaabi.ee 
