Botulinum. Meditsiinis ja ilumaailmas kasutatakse toksiini toimet liighigistamise ravis ning miimiliste kortsude eemaldamiseks. Toksiin põhjustab süstitud lihases halvatuse, blokeerides närviülekande miimilisele lihasele. Kui toksiini toime lakkab, taastub ka lihase funktsioon. Liighigistamisvastane toime saavutatakse nende närvikiudude blokeerimisega, mis kontrollivad higinäärmete tööd. Botuliintoksiini süste kasutatakse edukalt mitte ainult kortsudest vabanemiseks, vaid ka nende ennetamiseks. Peamised kortsude tüübid, mille puhul botuliintoksiin aitab: glabellaarsed kortsud (vertikaalsed kortsud silmade vahel ninajuurel) otsmiku horisontaalsed kortsud - nn. "kanavarbad" (silmaümbruste ja -nurkade peenikesed kortsud) nn. "suitsetajate kortsud" (suuümbruse peenikesed kortsud) nn. "marionettkortsud" (jooned suunurkades).
võidelda. Loodusvaatleja J.Michael Fay ja fotograaf Michael Nichols raporteerivad otse sündmuspaikadest. Surnud, suur isane elevant lamab küljeli. Värske surma, kopituse ja uriini lehk hõljuvad üle laiba. See on vaatepilt, mida J.Fay on Kesk-Aafrikas näinud sadu kordi. Kui ta ulatas oma käe üle elevandi keha, londist sabani, voolasid pisarad tema põskedelt alla. Elevandi nahk oli kortsudest ruuduline. Londi põhi oli paks nagu inimese torso. Sügavad lõhed jooksid nagu jõed tema jala kandadest läbi. Nende joonte järgi teadsin ma igat sammu, mis oli tema kolmekümne eluaasta jooksul ette võetud. Selle elevandi esivanemad olid üle elanud sajandeid röövretki Araabia sõjaväe ja Aafrika sultani poolt, kes otsisid orje ja elevandiluid. See elevant oli elanud üle vabadussõjad ja põuad, ainuüksi seepärast, et saada surma mõni
paljastuvad nii ülemised kui alumised esihambad. Tihti naeratatakse nii mitmesuguste sportmängude ajal. Dr.Granti poolt kirjeldatud naeratusliikide seas on ka tehtud viisakusnaeratus, mis on pigem grimass, millel puudub igasugune soojus. Selle näole manamiseks paljastatakse hambad maksimaalselt, kuni suu hakkab meenutama ristkülikut. 4 Kurbus kulmud on kerkinud nii, et otsmiku keskele juustepiiri lähedale moodustub kortsudest kilmnurga kujutis, suunurgad on all ning huuled võivad võbiseda.. Näoilme võib saada ka omavahelise suhtlemise reguleerijaks, kusjuures eriti sageli kasutatakse selleks kulme. Näiteks väljendub äratundmishetk selle, et pea kaldub veidi tagasi, kulmud kerkivad üllatuse märgiks korraks üles ja näole ilmub naeratus. Pilk Silmavaatest võib paljugi välja lugeda. Pilguga võib flirtida, hoolivust väljendada, võimukust
ajad on LAMBAKARJUS JA AEG* aotame Kui see etajatel, vadiile ) k5lab. !e enam li iiks lambakarjus, nagu síle ja jumekas, ilma iihegi kortsuta. Inimestel 1gejale, tema iimber olid koikidel kortsud. Mone vanakese nagu oli kortsudest krabe kui nartsinud Dun vDi kuivanud kaalikas. Aeg oli monessegi nas on luitunud raugalaupa kiindnud siigavad vaod, mis konelesid aastate britseb karmist koormast. Seevist ei saanudki teisiti olla, sestinimesed kiilas olid e pole vaga toimekad, nende paevad moodusid igapaevastesaskeldustes,ja kui le tum- neil aega iile jai, siis nad motlesid. Nad motlesid iiksteisele valja nimed, endist. motlesid nimed valja ka koige muu tarvis ja armastasid seda maailma,
Seejärel tõi Karin välja selle, et Indrek oleks äärepealt surma saanud ja seda varjas tema eest, aga kõige laastavamaks Indrekule mõjus jällegi see hetk, kus Karin rääkis lõpuks ausalt välja mis peol oli juhtunud ( suudlused, kaklused). Selle peale ütles Indrek, et ta kahetseb et neil lapsed on. Tülitsemise lõpus sai Karin aru, et Indrek oli lakanud teda armastamast. XXXIII Karin hakkas uuesti meenutama vanu aegu, et kuidas nad olid Indrekuga rääkinud vananemisest ja kortsudest. Talle tulid isegi Indreku tolle aegsed naljad meelde, mida ta enam naljana ei võtnud. Karin võttis endale nõuks minna Idaga rääkima, kuid selle leidis ta väga kehvas tujus. Ida mees oli ta maha jätnud ja ühe noorema tütarlapsega ära jooksnud. See kurvastus tegi Karini natukene rõõmasamaks, sest ta sai endale tõestuse, et mees on kõiges süüdi. Kui Karin rääkis talle oma suhetest Indrekuga, siis Ida soovitas tal
Järgnes teine ja kolmas lõust, siis tulid järgmised ja saalis kasvas järjest naerulagin ja rõõmujuubeldus. Sellel etendusel oli mingi haruldane, pead pööritama panev, joovastav ja võluv võim, 44 millest raske on aimu anda nüüdisaja lugejaskonnale. Kujutletagu ainult nägude seeriat, mis järgemööda esitavad kõki geomeetrilisi vorme kolmnurgast trapetsini, koonusest hulktahukani; kõiki inimese tundeväljendusi vihast kuni himuruseni; kõiki igasid vastsündinu kortsudest kuni vana sureva eide kortsudeni; kõiki usulisi kujutelmi faunist kuni Peltsebulini; kõiki loomade profiile koonust nokani, kärsast nukini. Kujutletagu, et kõik Uue silla lõustad, need luupainajad, mis Germain Pi-loni * käega kivisse on raiutud, hakkavad elama ja hingama ning teile põlevail silmil üksteise järel otsa vaatama; lastagu oma silmade eest mööda libiseda kõik Veneetsia karnevali maskid, ühesõnaga, kujutlege enese eest möödumas nägude kaleidoskoopi.