- Tulving pakub välja, et ’ajas rändamine’ on mälu võime mis eristab inimesi teistest loomadest ning sõltub küpsusastmest ehk väikelastel ja beebidel puudub. Episoodilise mäluga seotud ajupiirkonnad - Ventraalne prefrontaalne koor - Mediaalne temporaalsagar - Uncinate fasciculus – juhtetee mis ühendab temporaalsagarat ja ventraalset prefrontaalset koort Juhtum KC - Tõsine traumaatiline ajukahjustus (liiklusõnnetus) – haaras mitmeid nii kortikaalseid kui subkortikaalseid alasid sh mediaalset temporaalkaart - Enamik kognitiivseid võimeid oli heal tasemel – oskas lugeda, kirjutada, orelit mängida. Head tulemused visuaal-ruumilistes ja lühimälu ülesannetes - Oskas taastada fakte oma leu kohta nt sünnipäev, lapsepõlve aadress, koolide nimed jne - Olulisel määral oli kahjustatud aga mälu isiklike kogemuste kohta nt ei osanud ühtegi seika oma elust kirjeldada
• Intelligentsus püsis heal tasemel (IQ = 118). • Tekkis aga täielik anterograadne amneesia ning osaline retrograadne amneesia. • Hämmastavalt hea tase oli aga implitsiitse mälu ülesannetes (nt tähe joonistamine Juhtum K.C - millised olid kahjustused ja ilmnenud häired (säilinud/kahjustunud funktsioonid)? Miks on see juhtum teadusmaailmas oluline? Tõsine traumaatiline ajukahjustus – haaras mitmeid nii kortikaalseid kui subkortikaalseid alasid, sh mediaalset temporaalkoort. • Enamik kognitiivseid võimeid aga säilisid heal tasemel – ta oskaks nii lugeda kui ka kirjutada, kaarte ja orelit mängida. Tulemused olid head ka visuaalruumilistes ja lühimälu ülesannetes. • Oskas taastada mitmeid fakte oma elu kohta, nt sünnipäev, lapsepõlve kodu aadress, koolide nimed, kunagi omatud auto värv. Samuti olid säilinud teadmised matemaatikast, ajaloost, geograafiast jne = hea semantiline mälu
- Mälu kinnistumine tähendus selgus tänu HMile. - Avastati praiming – joonistas tähtesid ehk implitsiitne mälu on väga hea. Protseduuriline mälu põhineb basaalganglonitel ja cerebrellumil. - Tema ajust tehti digitaalne kaart – lõigati tükkideks - Juhtum K.C - millised olid kahjustused ja ilmnenud häired (säilinud/kahjustunud funktsioonid)? Miks on see juhtum teadusmaailmas oluline? - Tõsine traumaatiline ajukahjustus – haaras mitmeid kortikaalseid ja subkortikaalseid alasid sh mediaalset temporaalkoort. - Enamik kognitiivseid võimeid oli säilinud (lugemine, kirjutamine, orelimängimine, visuaalne ja lühimälu hea, faktid elu kohta selged) - Raskused tekkisid isiklike kogemuste taastaisel – ei osanud oma elust ühtegi seika kirjeldada; ei suutnud ajas rännata. Kahjustunud olid: episoodiline mälu, autonoeetiline teadlikkus. VI LOENG – kukla- ja kiirusagarad.
Mitraalrakkude neuriidid moodustavad haistmistee põhimassi ning jagunevad tagapool mediaalseks, vahelmiseks ja külgmiseks jutiks, mis üksteisest eemaldudes paiknevad samanimelistel rudimentaarsetel hasitmiskäärudel. Tekkinud piirkond kannab nime haistekolmnurk. Haistmistee suundub frontaalsagaras paiknevasse haistmiskoorde. Kolmanda neuroni kehad paiknevad haistmissibulast tagapool olevates haistesagarate osades, sealt lähtuvad neuriidid mooddustavad kortikaalseid ja subkortikaalseid ühendusteid. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde, mille kaudu tekib hasitmistaju teadvuse tasemel. Lõhnaainete vastuvõtmine võib olla seotud sensori ehituse erinevustega. Sellisel juhul seotakse lõhnaaine spetsiifilise kuju ja suurusega just selle molekuli äratundmiskohta, see põhjustab Na+ - või K+- kanali avanemise ja sensoripotentsiaali tekke. Signaaliülekanne on
Mitraalrakkude neuriidid moodustavad haistmistee põhimassi ning jagunevad tagapool mediaalseks, vahelmiseks ja külgmiseks jutiks, mis üksteisest eemaldudes paiknevad samanimelistel rudimentaarsetel haistmiskäärudel. Tekkinud piirkond kannab nime haistekolmnuk. Haistmistee suundub frontaalsagaras paiknevasse haistmiskoorde. Kolmanda neuroni kehad paiknevad haistmissibulast tagapool olevates haistesagarate osades, sealt lähtuvad neuriidid moodustavad kortikaalseid ja subkortikaalseid ühendusteid. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde, mille kaudu tekib haistmistaju teadvuse tasemel. Haistmistee on erandlik: ta ei kulge läbi talamuse. Haistmistee lõpeb limbilise süsteemi eri kohtades. Lõhnaaine peab olema lenduv, vees- ja lipiidides lahustuv, see soodustab läbiminekut nii epiteeli katvast limakihist kui rakumembraanidest. Lõhnaained absorbeeritakse haistmisregiooni limaskesta, sealt
annaabi.ee 
