MARCELLUSE TEATER VIDEO!!! ASUKOHT ROOMAS FAKTE ·Marcelluse teatri lasi ehitada Julius Caesar, ehitamise lõpetas Augustus, kes nimetas teatri oma nõo järgi. ·Istekohti 12 000 ·Poolkaarekujuline istumisala oli 111m lai ja 50m kõrge FAKTE VIDEO!!! ·Teater valmis 13 aastat eKr ·Algul kasutati seda kindlusena, hiljem teatrina. Nüüdseks on teatri ülaosa jaotatud paljudeks korteriteks ja selle ümbrust kasutatakse suvel kontsertideks. VÄLIMUS ·Auditoorium hobuseraua kujuga ·Tavaline madal lava tohutusuure kivist skeenega ·Etendusi peeti puust tehtud ehituste peal ·Lavadekoratsioon koosnes kõrgest foon seinast, mida kaunistasid erinevad sambad, nisid ja kujud. VÄLIMUS ·Dekoratsioonidena ka kardinad, mis olid rohkelt kaunistatud Rooma legendide ja ajaloostseenidega ·Esimene istmete rida oli reserveeritud
osas aga kaks torni, üks neljatahuline, teine kaheksatahuline Laitse lossi tornid Laitse lossi tagakülg Laitse lossi esikülg Laitse lossi parempoolne külg ees vaatest Laitse lossi parempoolne külg tagant vaates Laitse loss eraomanduses Alates 1997 läks loss eraomandusse, kelleks said Sulo ja Marju Muldia Laitse loss eraomanduses Sulo ja Marju Muldia avasid lossis hotelli, pubi ja kaupluse. Lossi ülemised korused on jaotatud korteriteks. 2014 aastal pandi loss oksionile. Laitse lossi pubi Laitse lossi peasissekäik Laitse lossi peasissekäik Laitse lossi peosaal Laitse lossi hotellituba Laitse lossi korter Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Laitse_ m%C3%B5is https://register.muinas.ee/public.ph p?menuID=photolibrary&action=view&id =6111 http://www.mois.ee/harju/laitse.shtml http://uus.laitseloss.ee/et/majutus http://tarbija24.postimees.ee/1367342/ muinasjutuloss-laitses Kasutatud kirjandus
· Linna ühiskonna vananemine ja laste vähesus · Aasia riikides toimub tänapäeval kõige kiirem linnastumine, kuna seal toimub industrialiseerumine. Linnade sisestruktuur: 1) Igal linnal on kesklinn, mis on ajalooline linnasüda ja kuhu on koondunud tänapäeval äripiirkond 2) Segavöö piirkond kesklinna umber asuvad vanad tööstusettevõtted, mis on renoveeriud kontoriteks, korteriteks ja kaubandusteenuste asutusteks 3) Elurajoonid - umber segavöö sektoritena, vastavalt hinnaklassile 4) Eeslinnad kus on tööstusettevõtted Suurima rahvaarvuga riigid Hiina,India, USA, Indoneesia Tihedaimalt asustatud alad Kagu- ja Lõuna-Aasia, Okeenia, Lääne-Euroopa põhjaosa, Niiluse äärsed alad Hõredaimalt asustatud alad Siber, Põhja-Ameerika põhjaosa, Gröönimaa, Sise-Aasia, Austraalia sisealad Suremus on suurim, väikseim
Hakkas toimuma maade kruntiajamine. Eestlastel lubati talusid päriseks osta Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised mõisamoonakad. Mõisnikud olid nõus talude päriseks müümisega seetõttu, et neil oli vaja raha saada. Mõisahäärberid nõudsid mõisnikelt suuri kulutusi ning neil ei olnud selleks piisavalt raha. Teotöö ei olnud enam otstarbekas. Mõisnikud pidid moonakatele ehitama elumajad. Need olid tavaliselt piklikud majad, mis jaotati korteriteks. Ehitati tavaliselt piisavalt lähedale, aga samas piisavalt kaugele mõisadest. Neid ei tahetud oma silma alla, kuid samas pidi neil olemas võimalik tööl käia. Mõisnikel oli kohustus ka moonakate lastele haridust võimaldada ning koole rajada. Talupoegade jaoks muutis talude päriseks ostmine seda, kuidas talupojad oma talude eest hoolitsesid. Hakati rohkem vilja kasvatama, et saada rohkem tulu selle müümisel. Talupojad
*välja on kujunenud ja regionaalsed tõmbekeskused. (õp lk 57 diagramm) LINNADE SISESTRUKTUUR Erinevate funktsioonidega linna osad e.sektorid. 1) Kesklinn- Euroopa riikides on vana linn ja seda ümbritseb ärila e. City.Ameerika kesklinn on ajalooliselt noor ning siin vanemad ehitised ja uuemad ärila ehitised segunevad. 2) Segvöö-endine tööstuspiirkond ja töölisasulate e.agulite ala, mis on ümber kujundatud kontoriteks, korteriteks ja teenindupindadeks. 3) Elurajoonid e.magala piirkonnad- paiknevad piirkondadena rühmiti, segavööst eemal ja võivad iseloomult olla korterelamud või eramajad e. Villade rajoon. 4) Eeslinnad, kuhu on koodunud tööstus , lennujaamad ja suured kaubanduskeskused. LINNA KESKKOND JA PROBLEEMID. On tehiskeskkond inimese poolt tekitatud. Tekitab psühholoogilisi probleeme. Sellest tulenevateks probleemideks on: 1) Haigused (keskkonna saastatus, üksildustunne)
Kõrghooned 9 ja enam korrust. Rajatised. Transpordirajatised (maanteed, raudteed, sillad,) Torujuhtmed, side- ja elektriliinid. (magistraaltorud, kohalikud torud) Tööstusehitiste rajatised (maavarade kaevandamiseks, korstnad) Muud tsiviilrajatised (spordi- ja puhkerajatised, kalmistu, monument) Elamu on hoone, millest vähemalt pool põrandapinnast on ette nähtud alaliseks elamiseks. Üksikelamu, ühel krundil paiknev ühe korteriga ühele perele projekteeritud ja ehitatud elamu, mis on korteriteks jaotamata. 2 Kaksikelamu(paariselamu), kaks ühele krundile või kahe kõrvutiasetseva krundi piirile küljeti kokkuehitatud üksikelamut. Ridaelamu kolm või enam üksikelamud, mis on kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud ja kus igal sektsioonil on oma katus ning kus kõikidel korteritel on tagatud sissepääs maapinnalt. Ridaelamul ei tohi asetseda teine korter peal.
Hakkasid levima ilmselt juba 2 saj. ekr, peale puunia sõdu suurtes linnades. Ei ole eriti leitud pompeis, on leitud ostjas. Erinevus domusega- insula on avatud tänavale, complurium muutunud kitsaks valgusauguks. Kitsas hoov ei käi maja juurde, tihti ei olnud sinna sissepääsu. Insula´d mitmekorruselised. Hakatakse ehitama rooma linnas, kui hakkab suurenema. Väga palju auguste ajal, muutub valdavaks elamu tüübiks 64 a, peale suurt rooma tulekahjut. Iga korrus on jagatud korteriteks, va esimene korrus, kus on poed, töökojad. Korteritesse pääseb trepi kaudu otse tänavalt. Valgus pääseb fassaadi kaudu. Keset maja võib olla korter. Kahel tänaval võisid insula seljad kokku puutuda. Ühelegi ruumile ei olnud spetsiaalset funktsiooni. Nende põhiprobleemiks oli köögi puudumine ja on teada juhtumeid, kus oli keelatud toitu valmistada, tuleohtuse pärast. Toitu osteti mujalt, viidi korterisse. Ei olnud väljakäiku, pidi käima avalikus
28 Joonis 1.19 Juugendstiilis puitkorterelamud esinevad sageli ka krohvituna, nagu näiteks ka see, arhitekt Artur Perna poolt projekteeritud elamu Viljandis (vasakul). Tallinna üks uhkemaid juugendpuumaju on Peetri aedlinna kuraatori elamuks ja ohvitseride klubiks ehitatud elamu Pärnu maanteel Pääskülas (paremal). Kunagine villa jaguneb nüüd paljudeks väikesteks korteriteks. Omaette nähtusena tuleb ära mainida tsaariaja suvitusarhitektuur (Joonis 1.20). Suurte verandade ja rõdudega, sageli rikkalikult puitpitsilisi jõukama klassi suvilaid ehitati kogu Eesti rannikualal, sealhulgas kuurortlinnades, nagu Narva-Jõesuu, Haapsalu, Pärnu ning toona ka oluliseks merekuurordiks peetud Tallinn, eriti Kadrioru ja Pirita-Kose piirkond. Hiljem tekkisid suvitusasulad ka merest kaugemal: näiteks Nõmme Tallinna külje all ja Elva Tartumaal
annaabi.ee 
