Haiti saare lääneosas. Maavärina tugevuseks loeti 7 magnituudi Maavärina kolle oli sügavuselt 13 km Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18.jaanuar 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks ning tekitas riigis kaose . Toidu ja peavarjuta oli ligi 3 miljonit inimest Kokku varises kõik, alates supermarketitest ja korterelamutest ning lõpetades kohaliku võimukeskuse National Palace'i ja ÜRO missiooni asupaigaks olnud hoonega. Inimesed istuvad tänavatel, teadmata kuhu minna, kogu linn on vajunud pimedusse, kirjeldas kohalik elanik Rachmani Domersant. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu Haiti pealinnas Port-au-Prince´i vanglast põgenema tuhandeid vange. Kiirabide asemel kasutati tavalisi sõiduautosid ning kanderaamiks sobisid ka uksed, mis oma algset funktsiooni ju
Inimeste puhkealadena on olulisemad rohelised alad jõe kaldal raudteesillast jõesadamani, vanalinna bastionite vöönd, Gerassimovi park ning mitmed väiksemad kõrghaljastusega alad linna hoonestatud osas, sh hoonete ümbruse kõrghaljastus. Esimesel jaanuaril 2010 oli Narva elanike arv 65 506. Suurim rahvusrühm on venelased, keda oli 81,4% linna elanikest. Eestlasi oli 2544 ehk 3,9%. Munitsipaalettevõtte AS Narva Elamuvaldus hooldada on valdav osa korterelamutest, kokku 389 elumaja. Korterite koguarvuks hallatavatest elumajades on 24 357, ühe korteri keskmine pindala on 45,0; keskmine tubade arv 2 ning keskmine elanike arv 2. Korteriühistute hooldusel on 49 elumaja, elamuühistute hooldusel 19 elumaja. Narvat võib läbi ajaloo iseloomustada kui väikesel arvul suurettevõtetel baseeruvat linna. Tähtsamad tegevusharud on seotud tööstusliku tootmisega energeetika (Balti Elektrijaam,
OTSTARBEKAS KÜTTESÜSTEEM JA ENERGIA 39 Kaugküte ja lokaalküte 39 Soojuse mõõtmine ja kulude jaotamisest 41 E ARVESTUSSÜSTEEM KORTERELAMUTELE 43 Sissejuhatus 43 Ajalugu 44 Seadusandlus 44 Arvestusmetoodika 45 Tähelepanekud küttekulu individuaalse arvestussüsteemiga korterelamutest 47 Kokkuvõte 49 SAATEKS 20. sajand õpetas inimesi tõstma elukvaliteeti, kasutades üha rohkem looduslikku energiaressurssi oma igapäevase elu kergendamiseks. Sajandi 70ndatel aastatel esimese energiakriisi ajal tõdeti, et lõputult ei saa jätkuda energiakasv inimese kohta ja tuleb leida alternatiiv senisele muretule energiaressursside kasutuse kasvule. Inimesed mõistsid, et energia kokkuhoidmine
elektrisüsteemidele); Töötajate töötasud; Põhivahendite amortisatsioon; Üldhalduskulud (juhtivtöötajate palgad, raamatupidamine ja transport); Põhikonstruktsioonide korrashoiuga seotud avariide likvideerimiskulud (katused, uksed jne). Samas ei piisa sellisest summast, et renoveerida kortermaju, mille tõttu suur osa Tamsalu ja Sääse korterelamutest on lagunenud. Ühe kortermaja renoveerimine maksab hetkel ligikaudu 64 000 eurot, mille jaoks laenu AS-il Tamsalu Kalor võimalik võtta pole.102 99 Kasekamp, E. (01.12.2013). [suuliselt autorile]. Tamsalu. 100 Aasa, A. (2011). AS Tamsalu Kalor Hooldustasust. Tamsalu Ajaleht, nr 8, september, lk 7. 101 Samas. 102 Pakkanen, H. (2007). Rege rauta suvel. Tamsalu Ajaleht, nr 4, 4. aprill, lk 7-8.
Ka vabariigi perioodil jäi piirkond valdavalt töölislinnaosaks, tööstuse koondumine Pärnu jõe äärsele alale soosis seda igati. Teatud mõttes jätkus sama liin ka nõukogude perioodil. Pärnu eripäraks Eesti puitelamute kontekstis on ühelt poolt selle massilisus, aga ka ajaline ja tüpoloogiline mitmekesisus, lisaks selgelt vaatamisväärsuse potentsiaali omav võimalus sõita läbi linna, olles kümnete kilomeetrite kaupa palistatud just puidust korterelamutest. 1.3.3 Tartu Tartu puitelamute pärand on ajalises mõttes ehk pisut kompaktsemgi. Kuigi ka siin ulatuvad vanimad puitelamud vanalinna territooriumil juurtega barokkperioodi, on Tartu tuntud ikkagi klassitsistliku pärandi ja rohke aguliarhitektuuri poolest. Kuigi puitelamuid leiab pea kõigist Tartu piirkondadest (Joonis 1.3), saab neist esindusliku ülevaate piirdudes kolme järgnevaga: Toometaguse, Supilinna, Karlova. 1 Tammelinna