10.03. Eksamipiletid. P.1.1 Üldnõuded telliskorstna ja moodulkorstna ehitusel. Korstnal peab olema kindel vundament ja alus. Alla tuleks panna hüdroisolatsioon. Kui vundament rajatakse pinnasele, siis tuleb rajada vundament nii ,et külm ei satuks korstna alla. Penoplastiga võib soojustada, et ei peaks kaevama vundamenti 1,2 m. Penoplasti mitte alla panna vaid külgedele. Maja sees piisab kui kaevatakse kuni kõva pinnaseni kruusani. Ühe lõõriga korsten võib toetuda otse kütteseadmele, kui kütteseade kannab selle kaalu ja on püsiv.
Klmumis-sulamiskindel korsten on korsten mis talub klmumise, sulamise mju. Korstna voolutakistus on rhu langus mis tuleneb suitsugaasi voolamisest antud temperatuuri ja voolukiirusel. Korstna klassifikatsioonid on: 1. rhk 2. temperatuur 3. kondentsioonikindlus 4. korrosioonikindlus 5. tahmakindlus 6. kaugus plev materjalist. Vundamentimine: 1. korstna vundament peab alati pinnasele toetuma 2. Puitprandaga majas peab korstnal olema oma lejnud ehitisest eraldi vundament. 3. Korsten ja sellele pinnasele toetuv vundament tuleb teineteisest isoleerida, bituumenvbaga 4. Kttekoldele vib korsten toetuda ainult siis kui selles on ainult ks lr mis ei ulatu kttekoldes rohkem kui 4 m. Tuleohutuse tttu peab korsten katusekattest olema vhemalt 800mm ulatuses. Kttekolle on ehitise sees vi sellest vljaspool asuv seade millest pletatakse tahkeid, vedelaid vi gaasi ktuseid ja mis on hendatud ehitis suitsulriga.
Tegemist on varjatud puudustega, kuna neid puudusi ei olnud võimalik märgata tavapärase ülevaatuse juures. Ostja ei oska hinnata küttekolde seisukorda visuaalsel vaatlusel. Müügilepingu p 5.2 kohaselt on ostja korteri üle vaadanud, pretensioone ei ole, kuid ostja ei saanud augustis korterit üle vaadates teada, et soojamüür ei tööta ning korstnal on liialt tugev tõmme. Järelikult ei ole § 218 lg 4 alusel müüja vastutus välistatud. 2. Ostja ei teata müüdud asjal esinevast puudusest mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist (VÕS § 220). (-) Ants sai puudustest teada novembrikuus, kui algas kütteperiood ning kaasuses on kirjas, et ta andis puudustest teada ka Peetrile, kuid viimane lihtsalt ei
NSVL süsteem oli orienteeritud keskkonnaseisundi kontrollimisele: alates 20. sajandi 60-ndatest aastatest rakendati objektidele (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär) lubatud piirkontsentratsioonid (LPK, i.k. MPC- maximum permissible concentrations) LPK olid ühed kõige rangemad maailmas. Keskkonnaseire (monitoring) ei olnud tõhusalt seotud saasteallikaga. Näiteks, tänapäeval on palju tähtsam mõõta SO2 emissioone ettevõte korstnal, kui pH väärtuste muutusi lähedal järves. Saasteaine lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on: Saasteaine maksimaalne lubatud kontsentratsioon vees või veekogus, mg/l (µg/l) LPKm saasteaine ühekordne maksimaalne lubatud piirkontsentratsioon maapinnalähedases õhukihis ühe tunni jooksul (SPV1), mg/m3 LPKk - saasteaine ööpäeva keskmine lubatud piirkontsentratsioon (SPV24), mg/m3. Keskkonna probleemidega tegeleb Eesti Keskkonnaministeerium.
" Sestsaadik korjabki toonekurg neid toiduks. Eestis on valge-toonekurg pesitsenud alates 1841. a. Pärast seda on ta oma leviala pidevalt laiendanud põhja ja lääne suunas. Valge-toonekurg on pika kaela, punase noka ja punaste pikkade jalgadega suur lind tiiva siruulatus 185...215 cm. Noorlinnu nokk on must. Valge-toonekurg ei häälitse (tema laulukõris puuduvad helisid tekitavad lihased), vaid üksnes klõbistab pesa juures nokka. Pesitseb sageli korstnal, kus suured linnud on hiiglaslikul oksahunnikul kaugele näha. Toi- tub luhtadel, niitudel ja siseveekogude ääres putukatest, närilistest ja väikestest kaladest. Kogunevad parvedesse, et oma pikkadel laiadel tiibadel Aafrikasse rännata. Rahvapärimusi kurest: 1. Kes kurepesa ära lõhub, munad ehk pojad häävitab, siis kurg võtvat tuletuki ja viivat sinna katusele, kus pesalõhkuja elab, panevat tare põlema. 2
Sambla kasvu oht katusel on suurem, kui hoone lähedal asuvad suured puud. Korstnate katusest väljaulatuvad osad ehk korstnapitsid olid paljudes elamutes korda tehtud ja nende olukord on reeglina parem, kui katuste endi olukord. Samas renoveerimata korstnate olukord oli reeglina halb ja korrastamist vajav. Mõnel pool on korstnate kiiret lagunemist põhjustanud see, et üksikutesse korteritesse individuaalse gaasikütte paigaldamisel on põlemisgaasid juhitud otse vanasse korstnalõõri lõõre eelnevalt ette valmistamata (tavaliselt paigaldatakse korstnatelliste kahjustumise vältimiseks sel puhul lõõri sisse spetsiaalne metallkest, kuid sageli ei ole seda tehtud). Lagunevatest korstnapitsidest katusele kukkuvad tellised võivad omakorda kahjustada katusekatet, eriti eterniit- ja kivikatuste korral, mis on löökide suhtes tundlikud. Katuselt alla kukkudes võivad need ohustada ka möödujaid või hoone läheduses parkivaid autosid.
annaabi.ee 
