· Demokraatlik riik on ikka rõhutanud vajadust kontrollida ametnike võimu, põhjendades seda järgmiselt: 1)Rahvas edastab oma nõudmised saadikute vahendusel poliitikasse, kuid nende lõplik elluviimine sõltub ametnikest. On vaja jälgida, et see, mis teostub, on avalikkuse, mitte ametnikkonna erahuvi. 2)Vajadus tõsta valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud. Tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniohuga. · Ombudsman õiguskantsler: on riigiamet, mis vaatab läbi kodanike kaebusi bürokraatliku omavoli üle. 10. Eesti kohtuvõim on kolmeastmeline: I aste maakohus(15)+halduskohus(riik+kodanik) inimestega. II aste ringkonnakohus apellatsioon(Tartus, Tallinnas, Jõhvis). III aste Riigikohus(Tartus) Kassatsioon tugineb kohtuotsusel käesolevatest dokumentidest, ise ei otsi juurde. · Süütuse presumptsioon kedagi ei tohi süüdi mõista enne kohtuotsust. 11
Demokraatlik riik on ikka rõhutanud vajadust kontrollida ametnike võimu, põhjendades seda järgmiselt: 1) Rahvas edastab oma nõudmised saadikute vahendusel poliitikasse, kuid nende lõplik elluviimine sõltub ametnikest. On vaja jälgida, et see, mis teostub, on avalikkuse, mitte ametnikkonna erahuvi. 2) Vajadus tõsta valitsemise tõhusust , et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud. 3) Tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniohuga. Kontrolli võib teostada kolmes vormis: SISEKONTROLLis põimuvad kaks aspekti: juriidiline (kas ametnik on käitunud nii, nagu seadused ette näevad) ja psühholoogiline (järelvalve ametnikukultuuri üle eetikanormid ja käitumismallid). POLIITILINE KONTROLL kätkeb endas varalist järelvalvet ja kontrolli ametikohtade täitmise protseduuri üle (nt riigikontroll). Ametikohtade täitmise korrakohasust saab kontrollida kutsestandardite ja ametinõuete kehtestamisega.
põhiõiguste, vabaduste ja huvide kaitsele. 13. Kontrolli ametnikkonna üle on vajalik teostada, sest esindusdemokraatia põhimõtete järgi edastab rahvas oma nõudmised saadikute vahendusel poliitikasse, kuid nende lõplik elluviimine sõltub ametnikest; vajadus tõsta valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud; vajadus tõsta tänapäeva ametnike kätte koondunud võimu ulatust, tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniohuga. Korruptsioon- riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine ning ära ostetavus. Kontrolli teostamiseks on 3 võimalust: Sisekontroll- eeldab psühholoogilist(kõitumisnormid ja eetika) ja juriidilsit kontrolli Poliitiline kontroll- varaline järelvalve ja kontroll kõrgete amtikohtade täitumise üle. Õiguslik kontroll- vältida korruptsiooni ja tagab halduskoraalduse 14. Ametnikkonna kasulikkus Max Weberi järgi:
Ametnikkonna peamiseks ülesandeks on poliitika elluviimine. Teiseks ülesandeks on süsteemi stabiliseerida( kui vahekohtunik). Kolmandaks on ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine. Nüüdisaegses avalikus halduses on keelatud ametikoha ost, isiklik omamine ja pärandamine. Kontroll ametnike võimu üle: 1. esindusdemokraatia põhimõte 2. vajadus tõsta valitsuse tõhusust 3. arvestada võimaliku korruptsiooniohuga Kontrolli võib teostada kolmes vormis: 1. sisemine ehk ametkondlik 2. poliitiline 3. õiguslik Sisekontroll kaks aspekti juriidiline ja psühholoogiline. Poliitiline kontroll kätkeb nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. Õiguslik kontroll tagab haldussuutlikkuse ja väldib korruptsiooni. Seda korraldatakse kahel moel: kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni (ombudsman ehk sõltumatu
vahendusel poliitikasse, kuid nende lõplik elluviimine sõltub ametnikest. Niisiis on vaja jälgida, et see, mis teostub, on tõepoolest avalikkuse, mitte aga ametnikkonna erahuvi. Teiseks järelevalve põhjuseks on vajadus tõsta valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud (nt Eesti Vabariigi passide väljaandmine naturalisatsiooni korras). Kolmandaks, pidades silmas tänapäeva ametnike kätte koondunud võimu ulatust, tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniohuga. Kontrolli võib teostada kolmes vormis – sisemises e. ametkondlikus, poliitilises ning õiguslikus. Sisekontrollis põimuvad kaks aspekti – juriidiline ja psühholoogiline. Juriidilisest küljest on alati võimalik otsustada, kas ametnik käitus nii, nagu seadus ja ametkonnasisesed normatiivaktid (nt ministeeriumi põhimäärus) ette näeb. Psühholoogilise kontrolli all mõeldakse ametnikukultuuri, mis kirjutab ametnikele ette eetikanormid ja käitumismallid.
annaabi.ee 
