Orwell veendunud sotsialistina on öelnud, et "Iga rida, mille ma alates 1936. aastast olen kirjutanud, on kirjutatud otseselt või kaudselt totalitarismi vastu ja demokraatliku sotsialismi poolt, nagu mina seda mõistan." 9. Lõpphinnang ,,Loomade farm" oli raamat mille lugemine oli nauding. Teos oli kaasa haarav ja ajaloolise konteksti poolest huvitav. Meeldivaks aspektiks oli ka see, et jutt on muinasjutulik - tegelasteks on loomad. Teos näitab ilmekalt, kuidas võim korrumpeerub. 8 10. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/George_Orwell http://www.sparknotes.com/lit/animalfarm http://et.wikipedia.org/wiki/Trotski http://en.wikipedia.org/wiki/Animal_Farm 9
Politeia`s esitatud hstikorraldatud riigi projektis ei ole sjakirjeldatud viisil ettevalmistatud valitsejate tegevus mitte mingil viisil reglementeeritud seadustega, mis seda tegevust sisuliselt piiritleksid vi vimu kuritarvitusi keelaks. Selline ksitlus tstatab muidugi korruptsiooni ksimuse: kui valitsejate tegevus ei ole seadustega piiritletud, mis takistab siis neid oma vimu kasutamast iseenda huvides hiskonna huvide arvelt. Poliitiline kogemus petab, et igasugune vim korrumpeerub, ent absoluutne vim korrumpeerub absoluutselt. Platoni jrgi ei saa siin aga korruptsiooni tekkida. Seda videt tehes toetub Platon Sokrateselt pritud eetilise intellektualismi veendumusele: keegi ei toimi teadlikuna voorusetult kui niisugune toimimine aset leiab, siis ainult teadmatusest. Tnu eelpool kirjeldatud kasvatusssteemile on igluse idee kohaselt kujundatud riigi valitsejad just sellise teadmise valdajad, mistttu olekski mttetu neile veel mingit laadi ettekirjutusi teha.
mõttetu arstidele formaal-juriidiliste seadustega ette kirjutada, kuidas konkreetsel juhul tuleks ravida, nii olevat ka tarbetu teha valitsejatele niisuguses riigis siduvaid ettekirjutusi. Selline käsitlus tõstatab muidugi korruptsiooni küsimuse: kui valitsejate tegevus ei ole seadustega piiritletud, mis takistab siis neid oma võimu kasutamast iseenda huvides ühiskonna huvide arvelt. Poliitiline kogemus õpetab, et igasugune võim korrumpeerub, ent absoluutne võim korrumpeerub absoluutselt. Platoni järgi ei saanud siin aga korruptsiooni tekkida. Seda väidet tehes toetus Platon Sokrateselt päritud eetilise intellektualismi veendumusele: keegi ei toimi teadlikuna voorusetult – kui niisugune toimimine aset leiab, siis ainult teadmatusest. Platon käsitles mõistustunnetust, mis anamnesis`e-võimelisi inimesi iseloomustab, eksimis- võimetuna. Tänu eespool kirjeldatud kasvatussüsteemile pidid õigluse idee kohaselt
ideaalriiki vaprust, mõõdukust, tarkust ja õiglust. Võim, seadus, korruptsioon. ,,Politeia"s esitatud ideaalriigi kavandis ei ole valitsejate tegevus mingilgi viisil reglementeeritud seadustega. Platon võrdleb valitsejate ja ühiskonna suhet arsti ja patsiendi omaga. Nagu on arstile mõttetu formaal-juriidiliselt ette kirjutada raviviisi, niisamuti ei ole vaja valitsejatele niisuguses riigis siduvaid ettekirjutusi kehtestada. Kogemustest on teada, et igasugune reaalne võim aja jooksul korrumpeerub. Ideaalriigis aga ei saa korruptsiooni üldse tekkida. Kehtib ju paratamatu seos: voorusetult saab käituda ainult teadmatusest, et aga valitsejad on oma teadmiste tõttu eksimisvõimetud, siis mitte-vooruslik käitumine on võimatu. Platoni filosoof-valitseja on korrumpeerumatu, tema võim on paratamatult õiglane. Politeias Platon siiski kohati kahtleb, kas mittekorrumpeeruvad valitsejad ei ole mitte täiesti võimatu, tema õpetust lootusetult kompromiteeriv mõte
Viljakusjumala surmaga on seotud patuoina riitus. Valitakse patuoinas, kes peab tagajärjed enda kanda võtma. Ta tapetakse või pagendatakse. Interregnumi ajal kehtib ühiskonnas ohjeldamatu vabadus. Viljakusjumala lahutamatuks atribuudiks on kuldne oks, mis tagab tema ellujäämise. Fraseri raamatus tekivad mütokriitika algmed. Müüt on rituaali saatvad sõnad, zestid, liigutused. Müüt on kättesaadav üksnes müüdi kaudu. Rituaal säilib paremini kui sõna, mis korrumpeerub, allub tõlgendustele. G. Murray Hamlet ja Orestes. Hamleti ja Orestese müüdid on ühe originaalmüüdi variandid. Freud ja tema õpilased: psühholoogiline mütokriitika. Oidipuse müüt: isatapp ja abielu emaga. Tootem ja tabu (1912-13). Pojad tapavad isa naiste pärast. Isatapp äratab poegades süütunde, mis viib isa jumaldamiseni: tootemloom asendab isa. Tootemlooma tapu keeld süütunde vältimiseks. Freudi õpilased uurisid, kuidas Oidipuse müüt rakendub erinevates mütoloogiates
annaabi.ee 
