võimalike maailmade ja moraaliväärtuste suhtes. • Epistemoloogia ehk teadmisteooria – on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle õiguste loomusega. Teadmised ja nendega seotud probleemid, mis hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Epistemoloogiat nimetatakse ka tunnetusteooriaks. Tunnetuseks nimetatakse protsessi, mis viib teadmiseni. Tunnetusteooria on tunnetuse võimalikkust ja olemust käsitlev filosoofia haru. • Tõe korrespondentsusteooria ehk vastavuse tõeteooria, kus lause on tõene kui hetkeline väide ja tõesus on vastavauses. Näiteks : lause “päike paistab täna” on vaid siis tõene, kui päike tõesti just TÄNA paistabki Näiteks: Isegi kui Peeter väidab, et ta armastab Mari, ei saa me seda ise väita, sest me pole Peeter ega tea mida ta tegelikult tunneb. • Pragmaatiline tõeteooria –teooria, mis seostab tõesuse kasulikkusega.
Et keeleväliste asjadega seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende kohta midagi väita. Täpsustused ja erandid: tõesust ei omistata kõigile keelelistele ühikutele, nt käskudele ja küsimustele. tõeteooria ei tegele fraasidega „tõeline...“ nt tõeline kommunist. *Mis on tõe tegijad? Filosoofi ei huvita üldiselt konkreetsede väidete tõesus/väärus, vaid tõesuse loomus – mis on see, mis teeb väited tõeseks? kas kõigil tõestel väidetel on ühine olemus? II Tõe korrespondentsusteooria *Platon, Aristoteles, Aquino Thomas, Bertrand Russell Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene siis ja ainult siis, kui X vastab faktile. Erimeelsused: *mis on vastavuses? (lause, väide, otsustus, uskumus) *mille vahel on vastavus? (maailm, fakt, asjade seis, tegelikkus). Kolm „tõde“ vastavusteooriast: *ajalooliselt vanim tõeteooria *kõige lähedasem tavaarusaamale tõest *kõige tunnustatum tõeteooria Probleeme vastavusteooriaga:
” Bertrand Russell (1994) Täpsustused ja erandid: 1.Tõesust ei omistata mitte igasugustele keelelistele ühikutele. “Kõik tudengid peavad tarbima kanepit!” (käsk) “Kui vanalt tuleks alustada seksuaaleluga?” (küsimus) 2. Tõeteooria ei tegele (reeglina) selliste väidetega “tõeline” = näidis, eeskujulik, ehtne.“Ta on tõeline kommunist” “Tõeliseid isiksusi on uues riigikogus vähevõitu”. TRADITSIOONILISED TÕETEOORIAD: KORRESPONDENTSUSTEOORIA, KOHERENTSUSTEOORIA, PRAGMATISMI TÕETEOORIA. 3. Korrespondentsusteooria ehk vastavusteooria Platon, Aristoteles, Thomas Aquinost, Bertrand Russel. Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene ainult siis, kui X vastab faktile. Nt: Väide “kass on katusel” on tõene siis, kui mõni kass on tõepoolest katusel, väär aga siis, kui seal pole mingit kassi. Korrespondentsusteooria kriitikat: 1. Kuidas näidata vastavust? 2. Moraalsed faktid (ei suuda ära tõestada) 3
37. Mis on ,,tõe tegijad?" Filosoofi (tõeteoreetikut) ei huvita küsimus, kas mingid konkreetsed väited on tõesed. - Kas on tõsi, et see auditoorium mahutab 200 inimest? - Kas vastab tõele, et loeng toimub esmaspäeviti? Filosoofi huvitab tõesuse loomus. - Mis on see ,,miski", mis teeb tõsed väited tõeseks? - Kas kõigil tõestel väidetel on mingi ühine ,,olemus"? Erinevad vastused, teooriad, lähenemised. 38. Korrespondentsusteooria Platon, Aristoteles, Thomas Aquinost, Bertrand Russell. Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene siis ja ainult siis kui X vastab faktile. Nt. Väide ,,kass on katusel" on tõene siis, kui mõni kass on tõepoolest katusel, väär aga siis kui seal pole mingit kassi. Väide on tõene siis, kui asjad on nii, nagu väide ütleb, vastupidisel korral on ta väär. Korrespondentsusteooria probleemid: - Kuidas näidata vastavust?
Epistemoloogilised skeptikud juhivad aga tähelepanu, et isegi kui reaalsus eksisteerib, on inimese teadmine sellest reaalsusest paratamatult piiratud inimese enda võimega seda reaalsust tajuda - ja see võime on kaugel täiuslikkusest. Juristidele (ja ka loodusteadlastele) muidugi meeldiks, kui saaks hoopis võtta vastupidise seisukoha - et objektiivne reaalsus eksisteerib ja inimene saab seda ka objektiivselt tajuda. Seda seisukohta esindab tõe korrespondentsusteooria. Arvestades aga seda, mida psühholoogiast ja inimvõimetest teame, peaks sellise objektiivse tõe juttu siiski ettevaatlikult suhtuma. Kohtumenetluses saab tõendamise tulemusena saavutatud teadmise ja tõe vahekorda selgitada läbi tõe koherentsusteooria: tõde reaalsuse kohta on see, millele viitab suurem jagu kättesaadavat infot. Ehk teisiti öeldes, me küll objektiivset tõde ei tea, kuid võimalikult paljudest allikatest infot kogudes võime sellele aina lähemale jõuda.
annaabi.ee 
