oli. Kõige esimesena arenes Egiptuses piltkiri millest hiljem arenes hieroglüüfid. Egiptuse kiri oli küllaltki keeruline ja märke palju, kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi. Kuna hieroglüüfide väljajoonistamine nõudis palju aega, siis kirjutati nendega enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ning muid esinduslikumaid tekste. Kirja kasutamine aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastusele ja soodustas seega riikluse kujunemist. Nii kaasnes ka kirja kasutuselevõtuga kõrgkultuur - teadus ja kirjandus. Nn Rosette'i kivi mis leiti 1799. aastal andis võtme Jean Francois Champollionile egiptuse kirja ja keele desifeerimiseks tänu sellele, et sellel oli kuningas Ptolemaios Epiphanesele pühendatud tekst kolmes varjandis: egiptuse hieroglüüfkiri, egiptuse hilisemas kirjas ning kreeka keeles. Egiptus poleks olnud selline ilma Niiluse jõeta
karjakasvatajate ühiskonnad, mille algus langeb tavaliselt varajasse pronksiaega. b) Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus. c) Ühiskond jagunes erinevateks varanduslikeks klassideks d) Oli kujunenud riiklus. St, et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad: kõrgem ametkond, kes sunni jõul ja seaduste toel kontrollis ja korraldas ühiskonna tegevust. e) Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides tunti kirja, mis aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastusele ja soodustas riikluse kujunemist. Lisaks kaasnes kirja kasutusele võtuga kõrgkultuur sõna kitsamas tähenduses s.o teadus ja kirjandus. 7. Nimeta varajased tsivilisatsioonid. Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta, Hiina, India, Kesk- Ameerika, Peruu 8. Kirjelda 2 erinevat seisukohta, mis käsitlevad ülemkihi rolli tsivilisatsiooni kujunemisel. Millist seisukohta eeslitate, põhjenda. 1) Ülemkiht oli ennekõike ühiskonna korraldaja selle kõigi liikmete huvides:
Baudrillard, Guatarri, Lyotard ja hilisem Barthes ning Foucault ja Derrida populaarsuse kaudu ka Ameerika Ühendriikides — H.Bloom ja P. de Man. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn. struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse risoomi(ризоморф)(Deleuze&Guatarri termin) mõistet, kus vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Intertekstuaalsus tähistab ühe teksti tähenduse kujundamist teis(t)e teksti(de) poolt. (связь между текстами, с помощью которой могут ссылаться друг на друга). Intertekstuaalsuse hulka kuuluvad näiteks vihjamine, tsiteerimine, plagieerimine, tõlge,pastišš ja parodeerimine.
J.Lotmani teene strukturalismis on teksti tasandite määratlemine, mille struktuur ei sobi teistega. Tema arvates tekstidel sisemine ambivalentsus, mis muudab lugeja tõlgenduse oluliseks. Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. 12. Milliseid "süvataseme" ja "pealispinna" vastandusi on erinevates kultuuriteoreetilistes distsipliinides esitatud? 13. Millised suhted on võimalikud erinevate kultuuride vahel?
ndatel aastatel eriti Prantsusmaal -- Derrida, Deleuze, Baudrillard, Guatarri, Lyotard ja hilisem Barthes ning Foucault ja Derrida populaarsuse kaudu ka Ameerika Ühendriikides -- H.Bloom ja P. de Man. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn. struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse risoomi (Deleuze&Guatarri termin) mõistet, kus vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Struktuuri pahupoole aluseks on soov ja ihad, mis on kõige olulisem jõud, milles põrkuvad kõik traditsioonilised ja sotsiaalsed elukorralduse väljendusvormid. Soov määrab ära kõik mittestruktuurse. Strukturalismis tungib subjekt reaalse (Lacani soovid, ihad) poole, kuid
annaabi.ee 
