Piiskoplik vikaar Tooder kirjutas klassipäevikusse tunni alguses sissekanded alati väga kiirelt. Ta kasutas tahvli ees kahte erinevat esinemislaadi: harilikku, täiesti mehaanilist ning ei üldsegi mingile kaasatulekule lootvat tüüdatud tüdimust- või palju harvemini esinevat naeratavat, kobavat, kontakti pakkuvat heatahtlust, mis ajas poisid, niipalju kui nad seda märkasid, alati pisut kihevile. Härra Tooder oli ainus õpetaja, kes praktiseeris veel kümnendas klassis korrarikkujate nurkasaatmist. Hr. Tusam Ajaloo õpetaja, kellele kuulub tsitaat: ,,Ajalugu on vesi: kord pilv, kord lumi, kord oja, kord aur. Puhuge ta laiali või suruge kokku." Mdm Lüllii Prantsuse keele õpetaja lopsaka rinnaga ja trullakas.Läks iga korda kaelast ja näost üleni tulipunaseks.Punastamise põhjused jäid ebaselgeks.Sellest tekkis hämmeldus,sõnaviivitus või näo mujale pööramine.Veatu eesti keele r oli pärit Prantsusmaalt. Kuulu järgi oli Madame Lüllii
Piiskoplik vikaar Tooder kirjutas klassipäevikusse tunni alguses sissekanded alati väga kiirelt. Ta kasutas tahvli ees kahte erinevat esinemislaadi: harilikku, täiesti mehaanilist ning ei üldsegi mingile kaasatulekule lootvat tüüdatud tüdimust- või palju harvemini esinevat naeratavat, kobavat, kontakti pakkuvat heatahtlust, mis ajas poisid, niipalju kui nad seda märkasid, alati pisut kihevile. Härra Tooder oli ainus õpetaja, kes praktiseeris veel kümnendas klassis korrarikkujate nurkasaatmist. Tooderi tunni ajal korraldasid kümnenda klassi poisid magneesiumi plahvatuse. Nad panid prügikasti magneesiumi ja süütasid selle siis, kui prügikast oli otse õpetaja nina all laua peal. Plahvatus oli väga ere ja lõi silmist pimedaks. Tooder võttis seda väga isiklikult ja lahkus selle tõttu koolist. Ta võttis Wikamani gümnaasiumist ära ka enda poja, oma seitsmeaastase Aabeli, ehmunud silmadega tumedapäise poisinääpsu, kes õppis sealses koolis esimeses klassis
Piiskoplik vikaar Tooder kirjutas klassipäevikusse tunni alguses sissekanded alati väga kiirelt. Ta kasutas tahvli ees kahte erinevat esinemislaadi: harilikku, täiesti mehaanilist ning ei üldsegi mingile kaasatulekule lootvat tüüdatud tüdimust- või palju harvemini esinevat naeratavat, kobavat, kontakti pakkuvat heatahtlust, mis ajas poisid, niipalju kui nad seda märkasid, alati pisut kihevile. Härra Tooder oli ainus õpetaja, kes praktiseeris veel kümnendas klassis korrarikkujate nurkasaatmist. Tooderi tunni ajal korraldasid kümnenda klassi poisid magneesiumi plahvatuse. Nad panid prügikasti magneesiumi ja süütasid selle siis, kui prügikast oli otse õpetaja nina all laua peal. Plahvatus oli väga ere ja lõi silmist pimedaks. Tooder võttis seda väga 4 isiklikult ja lahkus selle tõttu koolist. Ta võttis Wikamani gümnaasiumist ära ka enda
luuletama. Sellele aitasid kaasa koolis valitsev humanitaarne vaimsus ning XIX sajandi alguse vabameelsed traditsioonid. Nende seinte vahelt olid ellu astunud paljud vene luuletajad ja dekabristid. Tsaar Nikolai I ei unustanud seda ja suhtus õppeasutusse vaenulikult. Varsti pärast oma ootamatut külaskaiku pansioni 1830. aastal, kus vahetunnis hullav poistehulk ei tundnud tsaari ära ega austatud teda piisavalt, käskis isevalitseja muuta pansioni tavaliseks kroonugümnaasiumiks, kus korrarikkujate karistamiseks seati sisse isegi ihunuhtlus. Niisugust kasvatus- vahendit pidas tsaar kõige paremaks ja tulemusrikkamaks. 16-aastane Lermontov esitas kohe pansionist lahkumise avalduse ja jätkas oma õpinguid Moskva Ülikoolis, kus ta astus moraalsete ja poliitiliste teaduste osakonda. Lermontovi ülikooliõpingud ei kulgenud korrapäraselt. Aigul jäid koolera tõttu loengud sageli ara, hiljem puudus
Peagi kostub lauast meeste üheaegse jutu talitsetud suminat. Mitšmanite lauaots on nooruslikult elevil, leitnantide oma rahulikult teravmeelne, vanemohvitseri poolne laudkond aga soliidselt väärikas. Kui mitšmanite lauapool muutub viimaks vanemohvitseri arvates liiga innukaks, piisab vaid põgusast kulmukortsutusest ja vaevumärgatavast käeliigutusest, et tähelepaneliku ja üleni lumivalges vormis madruse kinnastatud käsi koristaks kiirelt ja käratult “korrarikkujate” eest poolikud karahvinid – ohvitser peab oskama piiri pidada, kui ei, siis sekkub sellesse vanemohvitseri isalik tahe. Halvaks tooniks ühiskajutis on alati peetud hilinemist lõuna- või õhtusöögile, samuti rääkida söögi ajal tööasjust või teha alluvatele noomitusi. Kui vahiteenistuses olles pöördutakse üksteise poole ametlikult, siis ühiskajutis käitutakse demokraatlikumalt. Seal ollakse kui üks suur pere, kuid samas ei tohi unustatud ka seda, kes on kes.
annaabi.ee 
