palgamaaga. ?? · Olulised olid tuletõrjeseltide puhkpilliorkestrid, kes esinesid küla ja valla üritustel VALLAMAJA · 19. sajandil moodustatud olid vallamajad, 19. sajandi teisel poolel, muudeti riiklikeks haldusükstusteks. · Valla kogukonna ülesanne oli arutada koolide ülalpidamist. · Esimene teadaolev vallamaja ehitati Vana-Kuustes 1863. aastal. · Esimeseks ruumiks vallamajas oli ooteruum. Sealt viisid uksed kartsa ja kantseleisse. Kartseris hoiti korrarikkujaid ja kurjategijaid, kes viidu kuhugi edasi. SELTSIMAJAD · 19. sajandil tekkis seoses rahvusliku ärkamisega rohkesti seltse, kes vajasid oma ruume. Esialgu neid polnud ja kasutati leeritube, vallamaju ja üüriti kaupmeestelt ja mõisalt ruume. Tavaliselt suuremate talude peremehed, kes kuulusid seltsi andsid oma ruume kasutusse. · Muusika, laulukoorigategelemine, peod vajasid suuremaid ruume ja selle pärast hakati ehitama seltsimaju.
jutustamisega segada, vajadusel paigutas õpetaja õpilased eraldi pinki istuma. Sellest oli ka abi, eriti kui tüdruk ja poiss ühte pinki istuma juhtusid. Vahetunnis jalutati ringiratast koridoris, seda kõike jälgisid korrapidajaõpetajad. - Olenes õpetajast ja tema oskusest end maksma panna, samuti oskusest tundi huvitavaks muuta. Vahetundides oli küll kisa-kära, eriti suur oli tormamine söögivahetundi, siis löödi tihti üksteist lausa pikali! - Oli distsipliin, üksikuid korrarikkujaid oli ikka, aga ei mingit suitsetamist ega mööbli lõhkumist ega füüsilist vägivalda. Vägivald rohkem venelaste seas. Vahetunnis korrapidajad jälgisid, et kõik klassidest välja jalutama tuleksid. Kas koolis esines/ esineb koolivähivalda? Millisel kujul? - Vanemates klassides tuli poiste poolt kiusamisi ette tüdrukute suhtes, kes olid juba rohkem kehaliselt arenenud või istuma jäänud. 22
loomingulisust. Koolitöö peaks pakkuma nii õpetajale kui õpilastele maksimaalset rahuldust. 27. Kounini käsitluse distsipliini alalhoidmine tunnis Õpetaja ,,kohalolek", olla teadlik klassis toimuvast ja jälgida kõike. Ajastamisvead(viivitamine reageerimisega, kuni algul tähtsusetu korrast ülesastumine võtab liiga suure ulatuse), Eksimused adressaadi valikul(teadmatus, kes põhjustas korrarikkumise; suutmatus märgata kõiki korrarikkujaid või isegi mõne asjasse mittesegatud õpilase süüdistamine), Ülereageerimine(õpilaste peale karjumine, hüsteeritsemine, kuigi olukord nõuab hoopis rahulikumat käitumist) 28. Õpetaja ettevalmistav töö klassis distsipliini kindlustamiseks Enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui õpetajad rakendavad sobivaid ennetavaid meetmeid, valmistudes tööks klassiga. Õpetajate arusaamad distsipliinist ja kujutlused töö
Kounini järgi? Vähem kogenud õpetajad aga kalduvad liigselt keskenduma üksiksündmustele ja unustama ülejäänu. Selle tagajärjena märgatakse korrarikkumisi ja reageeritakse neile liiga hilja. Koos sellega kaasnevad tavaliselt ajastamisvead (viivitamine reageerimisega, kuni algul tähtsusetu korrast üleastumine võtab liiga suure ulatuse); eksimused adressaadi valikul (teadmatus, kes põhjustas korrarikkumise; suutmatus märgata kõiki korrarikkujaid või isegi mõne asjasse mittesegatud õpilase süüdistamine) ja ülereageerimine (õpilaste peale karjumine, hüsteeritsemine, kuigi olukord nõuab hoopis rahulikumat käitumist). Probleemne käitumine 1. Millised on kaks võimalust (Charles’i, 1992 ja Emmeri jt, 1997 järgi) probleemse käitumise liigitamiseks? C. Charles (1992) eristab viit õpilaste väärkäitumise tüüpi: 1) agressiivsus (nii füüsiline kui sõnaline ründamine),
televisioonis avaldusega: „Õpetaja vigastab poissi, kes püüab bussi peale jõuda!“ Frank, sõber, see sellest – nad peavad õppetunni saama“, nagu see raugematu teguviis kasvataks kordarikkuva pole vaeva väärt. Pürroslik võit pole vaeva väärt... sinu karjääri...“ elemendi ümber; ei kasvata ju. Me peame hoolima; kui klassis on mitmeid korrarikkujaid, Üldisemas plaanis pole see oluline, kas me „võidame“ praegusel hetkel, kell 15.40. Isegi mõte „Ma siis me kohaldame kinnipidamist neile õpilastele ja mitte kogu klassile. Kui kordarikkuv pean võitma“ on selles kontekstis kohatu. käitumine on madala raskusastmega, kuid kogu klassis levinud (jutustamine/lobisemine
annaabi.ee 
