etappidel raudtee-või mereveoteenust sama saatedokumendi alusel. Kui kombineeritud veo puhul korraldab veose saatja veo algetapil vedu oma kulul, ei ole nimetatud sättega vastuolus veose saaja õigus toimetada veos veo lõppetapil sihtkohta oma kulul. Veose saaja peab kasutama autot, mis on tema omandis või mida ta kasutab kasutuslepingu alusel ning mida juhib tema töötaja või veose saaja ise. Autoveo korraldamine Rahvusvahelist autovedu korraldaval vedajal peab olema veose siht- ja transiitriigi veoluba, kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole just sätestatud teisiti.Veoluba annab vedajale õiguse rahvusvaheliseks autoveoks Eesti ja riigi vahel mis on märgitud veoloal, või läbi selle riigi territooriumi, või veoloal märgitud riigi ja kolmanda riigi vahel. Kes taotleb veoluba peab tasuma riigilõivu, välja arvatud juhul, kui nimetatud dokumentide andja on mittetulundusühing. Majandus-
Sel juhul tuleb dokumentatsioon uuesti vormistada, millega kaasneb aja- ja rahakulu. Piiriületuseks on lisaks vaja ka Venemaa teeluba, mida väljastab eestis ERAA (Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon). Teeluba väljatatakse selle ettevõtte nimele, kelle nimele väljastatud sõidukikaardiga (ehk ühenduse kinnitatud ärakirjaga) veok sõidab. Selle saamine eeldab tegevusloa olemasolu, mille saamine on pikem protsess, kuid mis peab olemas olema igal tasulist veosevedu korraldaval ettevõttel. Tasulise veoseveo korraldamiseks peavad vedajal olema ühenduse tegevusluba (edaspidi tegevusluba) ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi ärakiri). Ärakiri on dokument, mis tõendab tegevusloa omaja õigust kasutada ärakirjale kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol. Ärakirja nõue kehtib autole või autorongile, mille täismass ületab 3500 kilogrammi. Vedaja peab vastama finantssuutlikkuse nõudele., s.t. tema
sätestatud nõuetele, kuid tema tegevuse majanduslikud näitajad tõendavad, et ta on edaspidi suuteline seda nõuet täitma, võib tegevusloa andja jätta tasulise autoveo tegevusloa kehtivuse peatamata, lubades korraldada autovedu kuni üks aasta. [RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004] 6. peatükk AUTOVEO KORRALDAMINE §20. [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 1. 07. 2002 ] §21. Rahvusvahelisel autoveol vajalik veoluba (1) Rahvusvahelist autovedu korraldaval vedajal peab olema veose siht- ja transiitriigi veoluba (edaspidi veoluba), kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole sätestatud teisiti. (2) Veoluba annab vedajale õiguse rahvusvaheliseks autoveoks Eesti ja veoloal märgitud riigi vahel, läbi selle riigi territooriumi või veoloal märgitud riigi ja kolmanda riigi vahel. (3) Vedajale veoloa andmisel lähtutakse rahvusvahelistest kokkulepetest. Veoloa andmise ja kasutamise eeskirja kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
3) mootorsõiduki kasutusleping, selle ärakiri või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, kui taotleja ei ole sõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel. Lepingu kinnitatud väljavõtte esitamise korral peavad sellele olema kantud lepingupoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning sõiduki registreerimisnumber. Rahvusvahelisel autoveol vajalik veoluba (1) Rahvusvahelist autovedu korraldaval vedajal peab olema veose siht- ja transiitriigi veoluba (edaspidi veoluba), kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole sätestatud teisiti. (2) Veoluba annab vedajale õiguse rahvusvaheliseks autoveoks Eesti ja veoloal märgitud riigi vahel, läbi selle riigi territooriumi või veoloal märgitud riigi ja kolmanda riigi vahel. (3) Veoloa andmisel ja kasutamisel lähtutakse rahvusvahelistest kokkulepetest. Veoloa taotlemise ja andmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
Järelevalveametnik toimetab ettekirjutuse isikule või tema esindajale kätte posti teel väljastusteatega või annab kätte allkirja vastu. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveasutus rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. ) Asendustäitmise rakendamise korral on järelevalveasutusel või tema ülesandel asendustäitmist korraldaval kolmandal isikul õigus siseneda asendustäitmise adressaadi territooriumile ja ehitisse, kasutada asendustäitmise rakendamiseks vajalike toimingute tegemisel adressaadi vara ning vajaduse korral kasutada oma õiguste teostamiseks politsei abi Looma äravõtmine § 641. Looma äravõtmise eritingimused seoses juriidilisest isikust loomaomaniku suhtes algatatud pankrotimenetlusega 65. Loomapidamise õiguse äravõtmine . Loomapidamisnõuete rikkumine
Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda kohtunikuabil määrata ekspertiise ega algatada menetlusosalisele eestkostja määramiseks menetlust. Selline õigus on üksnes kohtunikul. TsMS § 595 lg 2 p 3 sätestab, et registriasjas peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, kui avalduse läbivaatamisel ilmnevad õiguslikud raskused. TsMS § 595 lg 2 p 3 tuleb analoogia alusel kohaldada ka maksekäsu kiirmenetluses. Seega kui maksekäsu kiirmenetlust korraldaval kohtunikuabil tekib kahtlus maksekäsu kiirmenetluse poole tsiviilkohtumenetlusteovõimes, peab ta andma maksekäsu kiirmenetluse üle kohtunikule. Kohtu koosseis asja arutamisel on kas ainuisikuline või kollegiaalne. Esimeses kohtuastmes menetleb asja kohtunik ainuisikuliselt. Teise astme kohus lahendab kõiki vaidlusi kollegiaalselt, kolmeliikmelises koosseisus . Ringkonnakohtu esimees võib kaasata kohtu koosseisu esimese astme kohtuniku, kes ei tohi olla asjas ettekandja ega eesistuja.
annaabi.ee 
