näitajaid. Tegeleti motivatsiooni ja taju kaardistamisega. (Vihalem, 2003:19) 1.6. Teenuste osatähtsuse kasv: 70ndad Teenuste osatähtsuse kasv tingis teenuste turnduse hoogsa arendamise. Ilma tegid Skandinaavia ja Soome turundusteoreetikud , kellest kuulasim on C. Grönroos. Turundusuuringutes pöörati suuremat tähelepanu elustiilile ning individualismi kasvuga seonduvatele tabijaerinevustele. (Vihalem, 2003:19) Suurimaks turundusuuringuid korraldavaks ja vastavaid teenuseid osutavaks firmaks sai A. C. Nielsen Company, kelle üks esimesi ja oluslisemaid kliente oli Coca-Cola Company. Kuigi A. C. Nielsen Company oli loodud juba sajandi algupoolel, kasvas uuringute müügimaht just sel kümnedil kahekordseks. 70ndate aastate turundus oli turu segmentimise dekaad. (Vihalem, 1997:7) 1.7. Kliendikeskne turundus: 80ndad 1980ndatel aastatel mindi hinnakonkurentsilt üle hinnavälisele konkurentsile. Tarbijate
osatähtsuse vähenemine) ning üldise elatustaseme tõus põhjustasid muutusi ka tarbimiskultuuris. Alates 70ndatest töötati välja segmentimise põhimõtted ja sobivate segmentide valiku printsiibid. Trükist ilmus tänapäeva ühe tunnustatuma turundusteoreetiku Philip Kotleri esimene raamat ¨Turunduse juhtimine¨, mis aitas kaasa uudsete ideede laialdasele levikule maailmas, sealhulgas ka Euroopas. 1970ndatel oli suurimaks turuuuringuid korraldavaks ja vastavaid teenuseid müüvaks firmaks Chicagos asuv A.C. Nielsen Company, mis rajati sajandi algupoolel, ning nt. Coca-Cola company oli tema üks esimesi ja olulisemaid kliente. Kuid just 70ndatel kasvas A.C. Nielsen Company uuringute müügimaht viie aasta jooksul kahekordseks. Turunduse edust ja levikust annavad tunnistust mitmed teisedki näitajad. 1976.aastal ulatus New Yorgi telefoniraamatu rubriigis ¨Turundusuuringud ja -analüüs¨ Manhattani vastavate firmade arv 327-ni, 1976
rahvuslikkude sihtide taotlemiseks vägagi puudulik, sest kogukondliku iseseisvuse ajastul Eestile oli põhiseaduseks ikkagi endise Vene tsaaririigi põhiseadus. Tsaaririigi seadusandja oli ühtlasi ka Eesti seadusandja ning seetõttu omas Eesti tegutsemisvabadust üksnes Vene kõrgemate riigiaktide raames. 5 Autonoomse Eesti kõrgeimaks esinduskoguks ning otsustavaks ja korraldavaks organiks oli Maanõukogu, mis moodustus maakondade ja linnade poolt valitud saadikuist – nõunikest. Maanõukogu teostas parlamentlikke funktsioone ühekoja-süsteemil. Ta valis oma täitvaks organiks maavalitsuse, kes kollegiaalse asutisena teostas administratiivseid funktsioone. Rahvas teostas oma poliitilisi õigusi valides esindajaid maakondade valimiskogudesse ja linnanõunikke, kes teises astmes omakorda valisid Maanõukogu liikmed. Hääleõigust omasid
Hoolimaya suurtest takistustest, nagu seda oli pidev poliitiline surve idast, 1918-1929.aasta Vabadussõda, sagedased valitsustevahelised (1918-1933 oli Eestis 23 valitsust), 1923- 1024.aasta majanduskriis jne.,reformiti ja arendati majanduselu kodanku Eesti Vabariigi ajal üsnagi edukalt. Alates 1919.aastast hakkas ilmuma seadusi, mis määratlesid juba üksikasjalikumalt maksustamise ning korraldasid ümber nn maksu- ja maksukaebe asutusi. Tähtsamaks maksustamist korraldavaks seaduseks oli Maksustamiskorraldamise seadus. Viimane sisaldas peamiselt formaalseid maksuõiguslikke norme ning asendas kõik eri maksuseaduste formaalsed normd. Maksud liigitati väga mitmeti. Nt võtmise viisi järgi eristati: otsemakse, lõivusid, kaudseid makse ja nn teisi makse. Huvitavama ülevaate peaks aga andma järgmine süsteem, mis kujunes peale 1931.aasta 18.detsembri maksukorralduse seaduse kehtestamist: 1. Personaalmaksud a) Tulumaks b) Isikumaks 2
tugevdamist?. Adolf Friedrich - Meckelenburgi hertsog. Valiti ajutiseks riigipeaks Regentnõukogu, selle esimeheks tõusid Audru mõisaomanik Adolf Pilar von Pilchau. Regentnõukogusse kuulus ka lätlaste ja eestlaste esindejaid. Otsustadi moodustada maakomitee, kes töötaks välja tulevase riigi põhiseaduse, selle valmimiseni andis Maanõukogu endale seadisandliku õigus. Senises ajutises asju korraldavast organist tõusis püsivaks asju korraldavaks organiks. Eduard von Dellingshausen. Novembris toimus Saksamaal revolutsioon, sõlmiti rahu ja sellistest tingimustes ei saanud enam Balti hertsogiriigi loomisele mõeldagi. Saksa okupatsioonivõim ei tunnistanud iseseisvat Eesti Vabariiki. Keelati ära igasugused poliitilised avalikud üritused, keelati ära kõik erakonnad, v.a. üks erakond - Eesti Maarahva Liit, mis sai säilida tänu sellele, et kujutas sakslastele ennast kui mitte- poliitilist liitu
annaabi.ee 
