• “Loomulikud” eksperimendid: metsik poiss Aveyronist (1800) ja Genie (1977) • Tänapäeval arvatakse, et eri keelevõimete jaoks on erinevad kriitilised perioodid (5.-15. eluaasta vahel) Tihti räägitakse psühholingvistikast kitsamas tähenduses, jättes keele omandamise kui spetsiifilise valdkonna eraldi teadusharuks.Tänapäeva psühholingvistika ei püüa tuvastada keeleteaduse teoreetiliste tulemuste psühholoogilist põhja, PL on iseseisev teadus. Psühholingvistika meetodid 1. Korpusuuringud – eriti lapsekeele uuringutes, varasemates hääldusuuringutes (nt vigade uurimine korpuste põhjal) 2. Eksperimendid – teadusliku hüpoteesi või oletuse kontrollimine.Sihipärane tegurite või nende parameetrite muutmine eesmärgiga kontrollida, kas tekkivad muutused langevad kokku hüpoteesist tulenevate ennustustega (definitsioon Jüri Allikult) Vanim tehnika – reaktsiooniaja mõõtmine. Praegu populaarne silmaliigutuste jälgimine (eye tracking, eriti nt lugemise uurimisel)
või mitme faktoriga, see aitab mõista, kuidas uurimisobjekt reageerib mõjutustele ning aitab tõestada/ümber lükata hüpoteese. Eksperimenteerimise suurim pluss on, et see võimaldab koguda just neid andmeid, mis uurijat huvitab. Katselised meetodid on sellised, kus sõltumatuid tunnuseid varieeritakse süstemaatiliselt selleks, et kindlaks teha, millist mõju nad uuritavatele tunnustele avaldavad. Korpusuuringud on vaatluslikud uurimused, sest tunnuste väärtused ei ole eelnevalt ära määratud, vaid kirja pandud hiljem. Korpusest kogutud andmed ei muutu, samas kui iga katseisik või korratud katse sama isikuga annab vähemalt natukene erineva tulemuse. Katseliste meetodite eeliseks on, et sel viisil on võimaik uurida keelenähtusi, mida korpusest ei leia või mis on väga haruldased.Võimaldavad süstemaatiliselt kontrollida erinevate
salvestatud sõnadega, siis selgitatakse mälust välja kauguse alusel sarnaseim ning siis klassifitseeritakse. Kas inimkeelt töödeldes kasutab inimaju reegleid või toimub see mingil muul viisil? Konnektsionistlikus mudelis pole reegleid, on seoste olulisus (kaal, tähtsus, mõjukus). Eksemplari mudel eeldab, et otsustusi võrreldes me kasutame reegleid. Psühholingvistika meetodid, uurimisalad, teemad (sünesteesia, Alzheimeri tõbi) MEETODID: 1. korpusuuringud – eriti lapsekeele uuringud, varasemad hääldusuuringud (nt vigade uurimine korpuste põhjal); 2. katsed – teadusliku hüpoteesi või oletuse kontrollimine. Sihipärane tegurite või nende parameetrite muutmine eesmärgiga kontrollida, kas tekkivad muutused langevad kokku hüpoteesist tulenevate ennustustega. Vanim tehnika – reaktsiooniaja mõõtmine. Praegu on popp silmaliigutuste jälgimine, eriti nt lugemise uurimisel. Kasutatakse ka aju kuvamist
maailma ja arvuti sisemuses toimuvate protsesside vahel). Mentaalne protsess Mentaalne protsess on operatsioon mentaalsete representatsioonidega. Erinevat ettekujutust mentaalsetest representatsioonidest ja protsessidest iseloomustavad erinevad psühholingvistilised mudelid. Põhiküsimus tänapäeva mudelites: kas abstraktsed reeglid (keeleteadlaste reeglid, nt mineviku moodustamine= tugev tüvi + s(i)) on olemas ja kui on, siis mis tasemel. Psühholingvistika meetodid 1. Korpusuuringud eriti lapsekeele uuringutes, varasemates hääldusuuringutes (nt vigade uurimine korpuste põhjal) 2. Eksperimendid teadusliku hüpoteesi või oletuse kontrollimine.Sihipärane tegurite või nende parameetrite muutmine eesmärgiga kontrollida, kas tekkivad muutused langevad kokku hüpoteesist tulenevate ennustustega (definitsioon Jüri Allikult) Vanim tehnika reaktsiooniaja mõõtmine. Praegu populaarne silmaliigutuste jälgimine (eye tracking, eriti nt lugemise uurimisel)
Mentaalne protsess • Mentaalne protsess on operatsioon mentaalsete representatsioonidega. • Erinevat ettekujutust mentaalsetest representatsioonidest ja protsessidest iseloomustavad erinevad psühholingvistilised mudelid. • Põhiküsimus tänapäeva mudelites: kas abstraktsed reeglid (keeleteadlaste reeglid, nt mineviku moodustamine= tugev tüvi + s(i)) on olemas ja kui on, siis kus ja kuidas. Psühholingvistika meetodid 1. Korpusuuringud – eriti lapsekeele uuringutes, varasemates hääldusuuringutes (nt vigade uurimine korpuste põhjal) 2. Eksperimendid – teadusliku hüpoteesi või oletuse kontrollimine. Vt ka psühholingvistilisi katseid keeletüpoloogia loengumaterjalis! Sihipärane tegurite või nende parameetrite muutmine eesmärgiga kontrollida, kas tekkivad muutused langevad kokku hüpoteesist tulenevate ennustustega (definitsioon Jüri Allikult)
annaabi.ee 
