käekäigust, mis olevat kujunenud „loomulikul teel“, kusjuures „maailmade kord ja ehitus arenevad pikkamisi ja teatud ajalises järgnevuses olemasoleva loodusaine tagavarast...“, sest „mateeria püüdleb algusest peale formeerumise poole“. Kanti kosmoloogiline hüpotees tugines Newtoni mehhanikale ja kosmoloogiale ja neist tulenevale looduse kui „ühe ühtse süsteemi“ kontseptsioonile. Selles hüpoteesis on kõrvale heidetud Descartes`i oletused korpuskulite keerisvooludest ja nende kurikuulsad „rõhumised“ on asendatud ülemaailmse gravitatsiooni ja teiste Newtoni mehhanikaseaduste toimega. Kanti kosmogooginia põhisisu on järgmine. Tõmbumisjõu tulemusena moodustasid hajunud mateeria osakesed (külm ja hõrenenud tolmukogum) pikkamisi tohutu pilve, mille sisemuses tõmbumine ja tõukumine tekitasid keeriseid ja kerakujuliseid kämpe, mis hõõrdumise toimel hakkasid soojenema. Need olidki tulevane Päike ja tema planeedid
meie taju neile omistab. Tajude ja väliste ulatuvuslike asjade vahel võib väita kooskõla olemasolu üksnes selgete ja selgepiiriliste mõistete alusel. Värvi, kõla, maitse jne. aistingud ei ole aga selgepiirilised. Mateeria, materiaalse substantsi, olemus seisneb mitte värvides, lõhnades, maitsetes ja muus sellises, vaid üksnes ulatuvuslikkuses pikkusesse, laiusesse ja sügavusesse, s.t. tema ruumilisuses või, mis on seesama, kehalisuses. Materiaalne maailm on lõputult jaotatavate korpuskulite kontiinuum (ja mitte jagunematute aatomite ajutised kombinatsioonid tühjuses nagu olid eeldanud antiiksed atomistid). Ei ole mingit tühja ruumi, kuna kõik vaheruumid korpuskulite vahel on täidetud peenemate korpuskulitega. Just seetõttu ongi Descartesi jaoks mõisted "ulatuvus", "ruum" ja "mateeria" samatähenduslikud, sest ei ole mingit ulatuvust ja mingit ruumi, mis ei oleks mateeria ulatuvus ja ruum
Kehad omakorda jagunevad loomulikeks ja kunstlikeks. Esimestega tegeleb loodusfilosoofia (füüsika). Kunstlike kehade hulgas on tähelepanuväärseim "riik", sellega tegeleb "riigifilosoofia". Loomulikud kehad on materiaalsed. Hobbesi võib nimetada materjalistiks. _ Esmakordselt elustub materjalism siin oma klassikalisel kujul. Kogu reaalne maailm koosneb lihtsaist, kindla suurusega "korpuskuleist". Ka inimese hingeline ja vaimne tegevus on seotud nende korpuskulitega. Korpuskulite liikumine seisneb põhiliselt vastastikuses külgetõmbamises ja eemaletõukamises. Looduse seletamise lihtsaimaks põhimõtteks on kausaalsus. Midagi ei saa looduses tekkida või juhtuda iseendast. Teleoloogiline põhjus on matemaatiliselt väljendamatu ja seega kõige ebateaduslikum. Maailm on tema jaoks mehhaaniliselt töötav masin. 4. Antropoloogia Hobbesist sai mehhaanilise psühholoogia rajaja. Kogu inimliku tahte algseimaks ajendiks on alalhoiutung
optilisteks nähtusteks. Esemetele langev valgus võimaldab meil neid esemeid näha ja ruumis orienteeruda. Valguse toime sellega ei piirdu. Kehad kuumenevad, kui nendele langeb päikesevalgus. Valgus omab järelikult energiat ja kannab seda ruumis edasi. Energiat saavad edasi kanda kas kehad või lained, mistõttu valguse olemuse kohta võib püstitada kaks hüpoteesi. Valguskiirgus peab olema kas üliväikeste osakeste nn. korpuskulite voog või mingis keskonnas leviv lainetus. Peaaegu üheaegselt ilmus kaks valguse loomust käsitlevat teooriat. Newton, toetudes valguse põhiomadusele, sirgjoonelisele levimsele, väitis 1672.a., et valgus on korpuskulaarse (sõnast korpus - keha) loomuga. Helendav keha pidi ennast välja saatma väga pisikesi osakesi. Need osakesed põrkuvad peegelpinnalt tagasi elastsete kuulikestena. Valguse peegeldusseadusega oli see kooskõlas.
Võimalused (1) ja (3) on omased teadusliku realismi variantidele, (2) ja (4) annavad tunnistust teaduse instrumentalistlikust käsitlusest. 57. Tõeline maailm Locke'i järgi on meile nähtuv maailm on just selline nagu ta on meie vaimu tõttu. Tõeline maailm sisaldab vaid primaarseid kvaliteete. Locke'i seisukoht on võrdlemisi lähedane teaduslikule realismile. Kui värskendada tema kaasaegseid teaduslikke arusaamasid ning asendada korpuskulite primaarsed kvaliteedid elementaarosakeste, energiate, jõudude ja väljadega, siis saame tulemuseks seisukoha, et tegelik maailm koosneb osakestest ning väljadest ning lõhnadel, värvustel ja maitsetel seal kohta ei ole. 58. Materiaalse maailma metafüüsika Kuid kas sellisel arusaamal on ka probleeme? Mis on see, mis täidab ruumi? Millest maailm koosneb? - Descartesi järgi oli füüsilise reaalsuse ainsaks kvaliteediks ulatus, kuid see
annaabi.ee 
