Kui õhujuured kohtuvad pinnasega, siis muutuvad nad kinnitusjuurteks. Nad kinnituvad end nii tugevasti, et neid on võimatu vigastamata lahti kiskuda. Mõnedel orhideedel arenevad nn pesajuured need on ülespoole kasvavad külgjuured. Pesa või korvike, kuhu kogunevad taimsed ja loomsed jäänused surnud lehed jms moodustavad toitainete tagavara. Orhidee juure keskel on juhtsoonte süsteem, mis on ümbritsetud õhkeste rakkude kihiga (endodermis) ning see omakorda on kaetud välise korkjate rakkude kihiga (endotermis). Kõige pealmine kiht on velamen (võib öelda ka epidermis). (1) Eriti hästi vett läbilaskvate rakkudega juhtsoonte süsteemi ja velamen'i koed transpordivad vett koos selles lahustunud toitainetega. See keskne ümberpaigutussüsteem ei ole tähtis mitte ainult vee ja toitainete transpordiks taime sees, vaid see toimib ka tugisüsteemina kas siis, kui see pole aktiveeritud, ning annab taimele stabiilsuse ja tugevuse. Uute juurte areng on
muld haljastuses üksikpõõsana, rühmiti, ka kärpimata ja kärbitud hekina, kasvatatakse viljade pärast Kasutamine ´Hugin´, ´Viking´ Sordid Marjades rohkesti P-vitamiini Märkused HARILIK KIKKAPUU Euroopa, Väike-Aasia Päritolu kuni 7 m Kõrgus püstine põõsas või madal puu Kasvukuju võrsed neljakandilised või silinderjad, sageli korkjate liistakutega, noored võrsed pruunikasrohelised või punakaspruunid Võrsed lamemunajad, 0,4-0,6 cm pikad, võrsest pisut eemale hoiduvad Pungad vastakud lihtlehed, äraspidimunajad või piklikelliptilised, teritunud tipuga, laikiilja alusega, peensaagja servaga, 4- Lehed 10 cm pikad. Alumiselt küljelt karvased. Leheroots kuni 1cm pikk õied väikesed, rohekasvalkjad, umbes 1 cm läbimõõdus, 3-5 kaupa lehtede kaenlas sarikates Õied
Juba mõne seemne söömine võib nii inimestel kui ka loomadel lühikese ajaga esile kutsuda raske mürgistuse ja lõppeda traagiliselt. Kirjanduses hoiatatakse, et kui siiski on üle viie seemne söödud, tuleb inimesele koos joogiveega anda puusütt ja pöörduda kiiresti arsti poole. 6.2. Harilik kikkapuu (Euonymos europaeus). Kuni 3 m kõrgune põõsas, mille kandilised oksad on noorelt rohelised, hiljem pruunikashallid, sageli korkjate liistakutega. Lehed on piklik-munajad, terava tipuga ja saagja servaga, sügisel värvuvad üleni kollasteks ja punasteks. Rohekasvalged õied on 2-5- kaupa lehekaenlas. Pilkupüüdev on puu sügisel, kui ilmuvad roosad või punased lühtreid (laternaid) meenutavad kuparviljad, mis avanevad viieks osaks ja südamikus hakkavad paistma oranid lihakad seemned. Viljad on väga mürgised. Kikkapuud võib Lõuna- Eestis hajusalt kohata jõgede kallastel. 6.3
Harilik kikkapuu (Euonymus europaea L.) Harilik kikkapuu kasvab kuni 5 m kõrguse kõrge püstise põõsana ka Kagu-Eestis, Koiva jõe lammil, olles meil oma areaali põhjapiiril. Kasvab kogu Euroopas, Balkanimaadel ja Kaukaasias ning Krimmis, metsaservades, võsastikes, jõeorgudes, tõustes mägedes kuni 1500 m kõrguseni merepinnast. Võrsed: tavaliselt neljakandilised, vahel kaetud korkjate liistakutega, rohekad. Lehed: munajad kuni äraspidimunajad, teritunud tipuga, laikiilja alusega, peensaagja servaga, kuni 10 cm pikad ja 5 cm laiad, pealt paljad, alt karvased. Õied: neljatised, rohekasvalged, 3-5 kaupa lehekaenaldes sarikjates õisikutes, Viljad: punased, seemned helepruunid, Külmakindel ja tuulekindel ning varjutaluv liik. Talub kärpimist, üleujutusi, suvist kuivust, linnatingimusi. Üsna kiirekasvuline, kuid lehestik kahjustub tihti putukkahjurite läbi. Taimed
(E. verrucosus); pms. kiviktaimlates kasvatatavat igihaljast roomavat kitsaste allapoole käändunud lineaalsete lehtedega väike kikkapuud (E. verrucosus) ja pikkade tiibadega vaarikpunaste kupardega suuretiivalist kikkapuud (E. macropterus). Enamus liikidest eelistavad reaktsioonilt neutraalset kuni aluselist, rammusat ja parasniisket, hea aeratsiooniga mulda. Taluvad normaalselt linnatingimusi, tolmu, gaase, tahma. · Võrsed sageli neljakandilised, mõnel liigil korkjate liistakute ja ribidega · Elliptilised lihtlehed on vastakud, lühirootsulised, peensaagjad või terveservalised. · Neljatised või viietised, kahesugulised väiksed, rohekad, valkjad või roosakad õied asetsevad ebasarikõisikutes või üksikult. · Vili on värvuselt roosa, punane või tumevaarikpunane, nelja (harva ühe, viie või kolme) pikipraoga avanev kupar, mille igas pesas on 1 või 2 oranzikaspunase lihaka seemnerüüga läikivat seemet
paljundada. Harilik kikkapuu (Euonymus europaea L.) Harilik kikkapuu kasvab kuni 5 m kõrguse kõrge püstise põõsana ka Kagu-Eestis, Koiva jõe lammil, olles meil oma areaali põhjapiiril. Kasvab kogu Euroopas, Balkanimaadel ja Kaukaasias ning Krimmis, metsaservades, võsastikes, jõeorgudes, tõustes mägedes kuni 1500 m kõrguseni merepinnast. Tsoon III. Kultuuris väga pikka aega. Tunnused: Võrsed: tavaliselt neljakandilised, vahel kaetud korkjate liistakutega, rohekad. Lehed: munajad kuni äraspidimunajad, teritunud tipuga, laikiilja alusega, peensaagja servaga, kuni 10 cm pikad ja 5 cm laiad, pealt paljad, alt karvased. Õied: neljatised, rohekasvalged, 3-5 kaupa lehekaenaldes sarikjates õisikutes, V. Viljad: punased, seemned helepruunid, IX. Külmakindel ja tuulekindel ning varjutaluv liik. Talub kärpimist, üleujutusi, suvist kuivust, linnatingimusi
annaabi.ee 
