Nii saadakse taimekasvu perioodi efektiivsete tempde summa, mis iseloomustab taimekasvu perioodi. Taimede kasvu ja arengu ning efektiivse temp summal on kindlad seosed. NT. sirel hakkab õitsema, kui efektiifse temp summa on üle 5C 210C. Saartel on temp madalam ning õitsemine algab hiljem. Antud näitaja alusel saame ette ennustada teatud määral taimede valmimist ja koristusaega. Soojuse jaotus on Eestis küllaltki erinev. Kõige külmemad piirkonnad on PõhjaEesti ja KeskEestis. Kõige soojemad Lõuna, Kagu,EdelaEesti ja saared. Keskne koht on temp üle 5C ja sellest algab taimedel vegetatsioon. Kevade alguseks loetakse seda momenti, kus temp püsivalt on üle 5C. Algab tavaliselt 7 nädalase intervalliga. Sademed Taimekasvatuses piirdutakse tavaliselt teatud perioodi sademete summaga. Nt terve aasta. Vegetatsiooniperiood võib ka erineda
Keywords: crude protein (CP), dry matter digestibility (DDM), metabolizable energy (ME), neutral-detergent fiber (NDF) Uno Tamm, Paul Lättemäe, Silvi Tamm, Estonian Research Institute of Agriculture, 13 Teaduse St., 75501 Saku, Estonia Sissejuhatus Lutserni-kõrrelise segukülvi kasvatamisel on võrreldes lutserni puhaskülviga väiksem keskkonna lämmastikuga saastatus, teiselt poolt on võrreldes kõrreliste puhaskülviga võimalik pikendada rohusööda optimaalset koristusaega. Segukülvi rohusööt on väiksema proteiinisisaldusega, sest kõrreliste bioloogiline areng on lutsernist kiirem. Lutserni-kõrreliste omavahelise suhte muutmisega saame reguleerida rohusööda seeduvust ja rohusööda toorproteiini (TP) kasutamise efektiivsust. Kõrrelised ja lutsern erinevad neutraaldetergentkiu (NDF), happedetergentkiu (ADF) ja ligniini (ADL) kontsentratsiooni poolest, kõrrelised on kõrgema kiusisaldusega, kuid sealjuures väiksema ligniinisisaldusega kui lutsern
toiteväärtuse tunnustega. Segukülvides üks liik täiendab teist. Liblikõieliste-kõrreliste segukülvidel on rida eeliseid võrreldes liikide puhaskülvidega: 1) segukülvid on tavaliselt saagikamad kui seguliikide puhaskülvid; 2) segukülvides on proteiinisisaldus suurem kui kõrreliste puhaskülvides; 3) segukülvide liblikõieliste-kõrreliste suhtega parandame rohusööda seeduvust ja söömust; 4) segukülvidega pikendame kõrreliste optimaalset koristusaega; 5) kõrreliste ja liblikõieliste juuremassi paiknemine erineva sügavusega mullakihis lubab heintaimedel segukülvides kasutada suuremat toiteala; 6) liblikõieliste heintaimede juurtes sümbioosis taimedega elutsevad Rhizobiumi bakterid seovad õhulämmastikku, mida saavad peale peremeestaime kasutada mulla kaudu ka segukülvide kõrrelised. Sellega vähendame anorgaanilise väetise kasutamist põllumajanduses. Liblikõieliste kõrge proteiinisisaldus ja selle suur lõhustuvus
Et põldudel kasvas viimaste aastate suurim teraviljasaak, saadi statistikaameti esialgsete andmete keskmiseks saagikuseks vaid 2441 kg hektarilt. Väikeses saagikuses pole süüdi ei kombainid ega kombainijuhid vaid see, et ekstreemsete olukordade jaoks napib kombaine ja põllumehel raha uute ostmiseks. Tulemuseks on pikaleveninud koristushooaeg, väike hektarisaak, halb tera kvaliteet, suured masinakulud. Võiks siin üle korrata sedagi, et pärast teravilja optimaalset koristusaega, mis on suhteliselt lühike, 10...12 päeva, suureneb terakadu teraviljade keskmisena 0,4...1,0% päevas. Kui kombain suudab koristada 700...800 ha optimaalsel ajal, on see kiiduväärt. Kombainide tootlikkus, kütuse- ja hooldekulu Keskmisena koristasid kombainid tunnis 2,2 ha ja 8,3 t vilja. Päeva tootlused olid keskmisena 18,0 ha ja 69 tonni teri. Maksimaalselt koristati päevas (kombainide keskmisena) 31 ha ja 133 tonni. Suurima päevakoristus oli MF 7274 - 36 ha. Suurim
Igal taimeliigil on kindla arengufaasi saavutamiseks vajalik teatud aktiivsete temperatuuride summa. Aktiivsete temperatuuride summa leidmisel mahaarvutamist ei toimu. Liidetakse kokku ainult need temperatuurid, mis on üle + 100C. Eestis on keskmine aktiivsete temperatuuride summa 18300C. Aktiivsete temperatuuride periood Eestis kestab 17.05-16.09. Efektiivsete temperatuuride summa põhjal võib teatud määral ette ennustada taimede arengufaase, küpsust ja koristusaega . Taimede kasvu ja efektiivsete temperatuuride vahel on leitud kindlad seosed: Näiteks pihlakas hakkab õitsema, kui efektiivsete temperatuuride summa on 2210C Saartel on temperatuur madalam, seal hakkab pihlakas õitsema hiljem Talirukis hakkab looma kui efektiivsete temperatuuride summa on 2500C Efektiivsete temperatuuride summa põhjal võib teatud määral ette ennustada taimede arengufaase, küpsust ja koristamise aega . Sademed
Püüdke analüüsida kui palju kulus aega selles ruumis liikumiseks, mitu % on see koristusajast? Kui palju oleks saanud vähendada koristusaega asjatu liikumise arvelt? Eelmist ülesannet ja antud ülesannet saab lahendada koos. Üks õpilane koristab,
annaabi.ee 
