Ameerika (1500-350 eKr) Suurem osa muistseid ameeriklasi jäidki küttideks, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas (Mehhiko) ning Ecuadoris- Peruus. Mehhiko olmeegid Põlisameeriklased jõudsid Kesk-Ameerikasse umbes 9000 aasta eest. Nad kasvatasid maisi, ube ja kõrvitsaid. Tekkisid väiksed külad, kus valmistati keraamikat ning riiet. Sellelt pinnalt tärkas umbes 1500 eKr esimene Ameerika tsivilisatsioon. Linnadesse koonduvad olmeegid rajasid oma pealinna La Ventasse Lääne-Mehhikos. Olmeegid rajasid suuri
Nende seas eestlaste ja soomlaste esivanemad. Põhjuseks, miks eesti ja soome keel on säilinud just sellistena nagu nad on ja nad ei asendunud või ei samastunud rohkem teiste indoeuroopa keeltega, mis levisid koos põllumajanduse levikuga, peetakse meie kehva kliimat (tol ajal oli kliima palju külmem). Nimelt siia tulnud põllumajanduspioneerid ei suutnud siin vilja kasvatama hakata ja pidid meie esivanemate kombel küttideks ja korilasteks, võttes seega üle eesti keele. (4) Uurali keeled on ainsad Euroopas kastusel olevad mitteindoeuroopa keeled peale baski peele Püreneedes. Me peaksime olema uhked, et räägime üht neist keeltest ja säilitama seda suurema hoolega, kuna paljud uurali keeled on väljasuremiseäärel. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled 2. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Samojeedi_keeled 3. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Uurali_keeled
Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palju madalamal. Ajapikku asustati ka Lõuna-Ameerika. Suurem osa muistseid ameeriklasi jäidki küttidekd, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid ka tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas (Mehhiko) ning Ecuadoris Peruus. 3 Asteegid Viimase põlise ameerika tsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid. Nad olid rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil. 1500. aastaks valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist oli alustatud 1430
Kõik esmased riigid just niisutuspõllunudusest tekkinud, kuid see tõi kaasa orientaalse despootia. Hiina põhiliselt tal silme eest, nats ka Egiptus. Sellest, mis enne põlluharidust oli ei räägi. Põlluharimine nõuab vähe ressursi, seega perekonna keskne ja ei tekita riiki. Olukord teine viljakate jõgede ääres, mida ümbritseb viljatu kõrb. Seal inimestel valik, kas põlluharimine irrigatsiooni teel või jääda küttideks ja korilasteks. Erinevused markantsed. Jõe piirkond pakub väga suurt lisaväärtus. Seal inimgrupil suur motivatsioon minna niisutuspõllunduse teed, kuid see nõuab ühistööd. Vaja eelplaneerimine ehk juhtimine tuleb tsentraliseerida ja see toob kaasa tsentraliseeritud riigi tekke ja samas määrab ka selle riigi iseloomu. Nõuab väga suurte ressurside koondumist valitseja kätte, kes kasutab seda süsteemi käigus hoidmiseks, kuid ka
tööriistadega küttide-korilaste ühiskond. Miks jaotusid rikkus ja võim erinevate regioonide vahel just nii, aga mitte mõnel teisel viisil? Miks ei saanud indiaanlased, aafriklased või Austraalia aborigeenid domineerivateks ning ei tapnud, orjastanud ning hävitanud Euroopa ja Aasia rahvaid? Samal ajal kui Austraalia aborigeenid ning paljud Ameerika ja Aafrika põliselanikud jäidki küttideks ja korilasteks, läks enamik Euraasia ja Sahara-taguse Aafrika rahvaid järk-järgult üle maaviljelusele, koduloomade pidamisele ja metallide töötlemisele ning arendas välja keeruka poliitilise struktuuri. Euraasia erinevais osades ja ühes Ameerika piirkonnas tekkis üksteisest sõltumatult kiri. Reeglina tehti kõik nimetatud uuendused Euraasias varem kui kusagil mujal. Miks siis ikkagi arenes inimühiskond erinevatel mandritel ja erinevates regioonides nii erineva kiirusega
annaabi.ee 
