ajajärgul, näitlejaks. Kirjaniku vastuvõtmine võistlusele olenes arhondist (valitsuse liikmest), kes juhatas pidustust. Iga kirjaniku draama ettekandmise kulud pani riik mõne jõuka kodaniku peale, kes määrati koreegiks (koorijuhiks, aga tegelikult sponsoriks). Koreeg kogus koori (12, pärastpoole 15 inimest tragöödia jaoks, 24 komöödia jaoks), maksis neile tasu, ruumi eest, kus koor valmistus, proovide, kostüümide jne eest. Koreegide kulutused olid mõnikord väga suured, ja võidud võistlusel määrati ühiselt koreegile ja kirjanikule-näitejuhile... 10 Kirjanikud AISCHYLOS (525-456 eKr) · V sajandi kuulsaist tragöödiakirjanikest vanim. · Draamavõistlused võitis 13 korral (esimest korda 484. a, viimati 458.a triloogiaga "Oresteis"). Esimest korda sai lüüa 468. a eKr Sophokleselt.
näitlejaks. Kirjaniku vastuvõtmine võistlusele olenes arhondist (valitsuse liikmest), kes juhatas pidustust. Iga kirjaniku draama ettekandmise kulud pani riik mõne jõuka kodaniku peale, kes määrati koreegiks ("koorijuhiks", aga tegelikult sponsoriks). Koreeg kogus koori (12, pärastpoole 15 inimest tragöödia jaoks, 24 komöödia jaoks), maksis neile tasu, ruumi eest, kus koor valmistus, proovide, kostüümide jne eest. Koreegide kulutused olid mõnikord väga suured, ja võidud võistlusel määrati ühiselt koreegile ja kirjanikule-näitejuhile. Näitlejate arvu suurenemisega ja näitleja eraldamisega kirjanikust saj võistluse kolmandaks, iseseisvaks osaliseks peanäitleja (protagonist), kes valis endale abilised: ühe teiste, teise kolmandate rollide jaoks (deuteragonist, tritagonist). Koreegile tema kirjaniku ja kirjanikule tema peanäitleja määramine toimus loosi järgi rahvakoosolekul arhondi juhatusel
määrati rikaste kodanike seast rahastaja koreeg (kreeka keeles koorijuht) , kes liturgia korras pidi katma kõik etendusega seonduvad kulud. Esialgu seisnes näitemäng koori ja ühe näitleja dialoogis. Hiljem lisandus teine ja kolmaski näitleja, kuid koor säilitas kogu klassikalisel perioodil etenduses keskse osa. Näidendi autor oli ühteaegu ka lavastaja ja tegi mõnigi kord etenduses kaasa esinäitlejana. Iga teatrietendus oli ühteaegu võistlus autorite, esinäitlejate ja koreegide vahel. Nii komöödiate kui ka tragöödiate seas jagati välja esimene, teine ja kolmas auhind. Ükski ettekandmisele pääsenud tööde autoreist ei jäänud seega auhinnast ilma see täitis ühtlasi ka honorari osa. Etendused toimusid päeva ajal vabas õhus tuhandete pealtvaatajate silme all. Teatri keskmes paiknes näiteplats orkestra (kreeka keeles tantsuplats) ja selle taga puust lavakonstruktsioonid skeene (kreeka keelas telk). Nii koor kui ka näitlejad esinesid
määrati rikaste kodanike seast rahastaja koreeg (kreeka keeles koorijuht) , kes liturgia korras pidi katma kõik etendusega seonduvad kulud. Esialgu seisnes näitemäng koori ja ühe näitleja dialoogis. Hiljem lisandus teine ja kolmaski näitleja, kuid koor säilitas kogu klassikalisel perioodil etenduses keskse osa. Näidendi autor oli ühteaegu ka lavastaja ja tegi mõnigi kord etenduses kaasa esinäitlejana. Iga teatrietendus oli ühteaegu võistlus autorite, esinäitlejate ja koreegide vahel. Nii komöödiate kui ka tragöödiate seas jagati välja esimene, teine ja kolmas auhind. Ükski ettekandmisele pääsenud tööde autoreist ei jäänud seega auhinnast ilma see täitis ühtlasi ka honorari osa. Etendused toimusid päeva ajal vabas õhus tuhandete pealtvaatajate silme all. Teatri keskmes paiknes näiteplats orkestra (kreeka keeles tantsuplats) ja selle taga puust lavakonstruktsioonid skeene (kreeka keelas telk). Nii koor kui ka näitlejad esinesid
kuid koor säilitas kogu klassikalisel perioodil etenduses keskse osa. Näidendi autor oli ühteaegu ka lavastaja ja tegi mõnigi kord etenduses kaasa esinäitlejana. Iga teatrietendus oli võistlus autorite, esinäitlejate ja koreegide vahel. Nii komöödiate kui ka tragöödiate seas jagati välja esimene, teine ja kolmas auhind. Ükski ettekandmisele pääsenud tööde autoreist ei jäänud seega auhinnast ilma, auhind täitis ühtlasi ka honorari osa.
annaabi.ee 
