kool õppetool nimi kursus Monotoonne korduvliigutustega töö referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. Ohutegurid..............................................................................................................................4 2. Monotoonne korduvliigutustega töö......................................................................................
..4 2.2. ENESEHINNANGU FAKTORID...............................................................................4 3. JUHTIMISE KVALITEET..............................................................................................6 4. TÖÖSTRESS................................................................................................................... 7 4.1. TÖÖSTRESSI TAGAJÄRJED....................................................................................7 5. MONOTOOMNE KORDUVLIIGUTUSTEGA TÖÖ....................................................9 5.1 PSÜHHOLOOGILISED TAGAJÄRJED.....................................................................9 6. TURVATUNNE TÖÖL.................................................................................................10 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................
pannide ning nõudepesumasinarestide tõsmine, taldrikuvirnade tassimine, kummardumine fritterite kohale nende puhastamisel. Vigastused võivad tekkida äkki, tööõnnetuse tagajärel, kuid sagedamini tulenevad vigastused koormuse ja pinge talumisest pika aja jooksul. Raskuste tõstmine ja teisaldamine on peamine seljavalu põhjus ning jõu rakendamist nõudvad ja korduvad liigutused ning halb tööasend põhjustavad käe- ja õlavigastusi. Esemete käsitsemist tulenevatest vigastustest ning korduvliigutustega tööst tingitud luu- ja lihaskonna vaevused on hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris väga sagedased. Luu- ja 6 lihaskonna vaevused on tööga seotud lihase-, liigese-, kõõluse-, seideme- ja närvikahjustused. Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi on kumulatiivsed ning tulenevad pika aja jooksul korduvast suure või väikese intensiivsusega koormusest. Luu-
4. Nihestused, vigastused raskuste tõstmise või teisaldamisega. ,,Tööamdja peab raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja kohandama nii, et muuta need töötajale võimalikult ohutuks." (Kruuser, A. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise juhend Raskuste käsitsi teisaldamine, lk 141) Lõpetuseks kirjutan mõned nõuanded töötajatele, mistõttu saaks vältida erinevaid tervisega seonduvaid riske: tehke korduvliigutustega või füüsilist jõudu nõudva töö puhul puhkepause, tuleks piisavalt ringi liikuda ja tihti muuta tööasendit, lisaks jälgida hoiatusmärke nagu näiteks väsimus ja valulikkus. Kasutataud kirjandus 1. Loogna, N. 2008. Elukutsed ja terviseriskid. Tallinn 2. Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur. - http://osha.europa.eu/et/sector/horeca 3. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur - http://osha.europa.eu 4. Kruuser, A. 2001
kasutamine. Vigastused võivad tekkida äkki, tööõnnetuse tagajärjel, kuid sagedamini tulenevad vigastused koormuse ja pinge talumisest pika aja jooksul. Raskuste tõstmine ja teisaldamine on peamine seljavalu põhjus ning jõu rakendamist nõudvad ja korduvad liigutused ning halb tööasend põhjustavad käe- ja õlavigastusi. Esemete käsitsemisest tulenevatest vigastustest ning korduvliigutustega tööst tingitud luu- ja lihaskonna vaevused on hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris väga sagedad. Luu- ja lihaskonna vaevused on tööga seotud lihase-, liigese-, kõõluse-, sideme- ja närvikahjustused. Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi on kumulatiivsed ning tulenevad pika aja jooksul korduvast suure või väikese intensiivsusega koormusest. Luu- ja lihaskonna vaevusteks võivad olla ka õnnetuse korral tekkivad ägedad traumad, näiteks luumurrud
kohale nende puhastamisel ja tolmuimeja kasutamine. Vigastused võivad tekkida äkki, tööõnnetuse tagajärjel, kuid sagedamini tulenevad vigastused koormuse ja pinge talumisest pika aja jooksul. Raskuste tõstmine ja teisaldamine on peamine seljavalu põhjus ning jõu rakendamist nõudvad ja korduvad liigutused ning halb tööasend põhjustavad käe- ja õlavigastusi. Esemete käsitsemisest tulenevatest vigastustest ning korduvliigutustega tööst tingitud luu- ja lihaskonna vaevused on hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris väga sagedad. Luu- ja lihaskonna vaevused on tööga seotud lihase-, liigese-, kõõluse-, sideme- ja närvikahjustused. Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi on kumulatiivsed ning tulenevad pika aja jooksul korduvast suure või väikese intensiivsusega koormusest. Luu- ja lihaskonna vaevusteks võivad olla ka õnnetuse korral tekkivad ägedad traumad, näiteks luumurrud
fritterite kohale nende puhastamisel ja tolmuimeja kasutamine. Vigastused võivad tekkida äkki, tööõnnetuse tagajärjel, kuid sagedamini tulenevad vigastused koormuse ja pinge talumisest pika aja jooksul. Raskuste tõstmine ja teisaldamine on peamine seljavalu põhjus ning jõu rakendamist nõudvad ja korduvad liigutused ning halb tööasend põhjustavad käe- ja õlavigastusi. Esemete käsitsemisest tulenevatest vigastustest ning korduvliigutustega tööst tingitud luu- ja lihaskonna vaevused on hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris väga sagedad. Luu- ja lihaskonna vaevused on tööga seotud lihase-, liigese-, kõõluse-, sideme- ja närvikahjustused. Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi on kumulatiivsed ning tulenevad pika aja jooksul korduvast suure või väikese intensiivsusega koormusest. Luu- ja lihaskonna vaevusteks võivad olla ka õnnetuse korral tekkivad ägedad traumad, näiteks luumurrud. Luu-
annaabi.ee 
