laskmiskatse lõpetatakse ja loetakase mittesooritatuks. Laskmiskatse teises osas on tulejoonelt laskmine samast või sellele lähedasest relvaliigist, mida eksamineeritav soovib soetada või mille kandmisluba taotleb. Kui aga taotleja teeb ohtlikke vigu ja loob relva oskamatu käsitsemisega tulejoonel ohtliku olukorra, siis loetakase eksam mittesooritatuks. Tulemus tehakse teatavaks kohe pärast selle kontrollimist ja fikseeritakse eksamiprotokollis. Korduseksamit võib korrata mitte varem kui viie päeva pärast ja laskmiskatse ebaõnnestumisel võib korrata mitte varem kui üks kuu pärast teoreetilise eksami sooritamise päevast. Kui aga ei sooritata seda nimetatud tähtaja jooksul, tuleb sooritada ka teoreetiline eksam. Füüsilisele isikule kuuluva relva kohta võidakse väljastada mitu relvaluba. Relvaluba, mis on väljastatud füüsilisele isikule, kes ei ole relva omanik, nimetatakse paralleelrelvaloaks
korduseksamil. 98. Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Õppejõul on õigus kohustada üliõpilast valima korralise eksami sooritamise aeg ning sellisel juhul toimub valiku tegemine õppeinfosüsteemis hiljemalt kolm päeva enne eksami toimumist. Õppeaines, millel on üle 60 registreerunu, toimub valiku tegemine hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist. Kui üliõpilane soovib teha korduseksamit, on korduseksamile registreerumine kohustuslik. Korduseksamile registreerumine ja registreeringu tühistamine lõpeb üks päev enne korduseksami toimumist. 99. Kui eksam koosneb mitmest osast, millest ühe osa positiivne läbimine on järgmise osa sooritama pääsemise tingimuseks, tuleb eksam korraldada nii, et eelneva eksamiosa korduseksam toimuks enne järgmise eksamiosa algust. 100. Kui ainekavas on ette nähtud, et eksam sooritatakse rühmatööna, siis määrab
korduseksamil. 98. Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Õppejõul on õigus kohustada üliõpilast valima korralise eksami sooritamise aeg ning sellisel juhul toimub valiku tegemine õppeinfosüsteemis hiljemalt kolm päeva enne eksami toimumist. Õppeaines, millel on üle 60 registreerunu, toimub valiku tegemine hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist. Kui üliõpilane soovib teha korduseksamit, on korduseksamile registreerumine kohustuslik. Korduseksamile registreerumine ja registreeringu tühistamine lõpeb üks päev enne korduseksami toimumist. 99. Kui eksam koosneb mitmest osast, millest ühe osa positiivne läbimine on järgmise osa sooritama pääsemise tingimuseks, tuleb eksam korraldada nii, et eelneva eksamiosa korduseksam toimuks enne järgmise eksamiosa algust. 100. Kui ainekavas on ette nähtud, et eksam sooritatakse rühmatööna, siis määrab
SHAMIR) SELF- CONCEPT BASED THEORY 1. Inimesed ei ole ainult eesmärgile orienteeritud vaid ka ennast, oma hoiakuid ja enesekäsitlust väljendavad kes ma sellie olen, mis on mu uskumused, minu eetiline pale. Kui tunneme end moraalselt vastutavatena siis me ei lähtu oma kasu silmas pidades, vaid püüame moraalselt õigesti käituda, missest et see on tülikam N: Positiivse tulemse välja venitamine, kas õppejõud venitab v ei venita, lihtsam oleks välja venitada siis pole korduseksamit vaja, aga vbl peaks ikka seisma selle eest et materjal saaks omandatud ja see pole mugav variant sest peab uuesti kontrollima jne. 2. Inimesed on motiveeritud säilitama ja tõstma oma enesehinnangut ja ennast väärtustama. 22 3. Inimesed on motiveeritud alal hoidma ja suurendama oma sisemise terviklikkuse tunnet. et oleks kooskõlas kõik. Inimene püüab hoida oma tegevuse käitumise
Koolitusvajaduste hindamine: Koolitusvajaduse hindamine osutus intervjueeritavatele raskeks küsimuseks, kuna ettevõtte sisemine töökorraldus ei tingi otsest vajadust kindlate ja konkreetsete koolituste järgi. Samuti puudub vajadus kindlatel aegadel toimuvate koolituste järgi. Kõik vastajad leidsid, et koolitused peaksid jätkuma vastavalt vajadusele, erandiks on ehitusvaldkond, kus keevitajad vajavad üks kord aastas korduseksamit, ja paigaldamise, tuletöö või gaasitöö järelvaatajad, kelle tunnistused vajavad uuendamist iga kolme või viie aasta tagant. Töömahu suurenemisel, katlamaja gaasile üleviimisel, seadmete uuenemisel vms vajavad lisakoolitust lukksepad ja gaasitöö järelvaatajad ja keevitustöö koordinaatorid. Töökeskkonna volinik hindab eelseisvaks koolitusvajaduseks esmaabi algõppe saanud töötajatele vajaliku täiendõppe korraldamise. Samuti tööohutuse alase alg- või
annaabi.ee 
