ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 12. Mis määrab tasakaalse oleku ioonilises sidemes? tõuke- ja tõmbejõud saavad võrdseteks 13. Kuidas muutub ioonilise sideme energia ioonilise sideme tekkel? 14. Ioonide geomeetriline paiknemine ioonsetes tahketes kehades? Mis on koordinatsiooniarv? Ioonse sideme puhul võib väiksema iooni kordinatsiooniarvu arvutada kui maksimaalne suurte ioonide arv, mis mahuvad ümbritsema väiksemat nii, et nad oleksid väiksemaga otseses kontaktis. Kordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. Kordinatsiooniarvu (KA) võib iseloomustada raadiuste suhtega r/R, kus r on väiksema iooni raadius; R on suurema iooni raadius. 15. 16. Millest sõltub koordinatsiooniarv ioonse sideme puhul? Kordinatsiooniarvu suurus sõltub
kristallivõresse b. Tardlahus on faas, kus lahustaja komponent säilitab oma kristallivõre ja lahustunud komponendi aatomid paigutuvad lahustaja komponendi kristallivõresse, muutes selle keemiliseks ühendiks. c. Vedelikku viskoosseks muutev tardosa d. Tardlahus on faas, kus lahustaja komponent säilitab oma kristallivõre ja lahustunud komponendi aatomid paigutuvad lahustaja komponendi kristallivõresse, muutes selle kordinatsiooniarvu (K8 muutub K12). Question 9 (10 points) Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õigeid võib olla enam kui üks)? a. Sulam, mille keemiline koostis vastab eutektsele koostisele (E) on halbade valuomadustega. b. Kõige parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta materjali (B) sulamistemperatuuri. c
C. Ei esine 0% D. Esineb, muutus toimub kahel temperatuuril 911 C, 1392 C 100% 8. Mis on tardlahus? Student Response Value Correct Answer A. Tardlahus on faas, kus lahustaja komponent säilitab oma 0% kristallivõre ja lahustunud komponendi aatomid paigutuvad lahustaja komponendi kristallivõresse, muutes selle kordinatsiooniarvu (K8 muutub K12). B. Tardlahus on faas, kus lahustaja komponent säilitab oma 100% kristallivõre ja lahustunud komponendi aatomid on paigutunud lahustaja komponendi kristallivõresse C. Tardlahus on faas, kus lahustaja komponent säilitab oma 0% kristallivõre ja lahustunud komponendi aatomid paigutuvad lahustaja komponendi kristallivõresse, muutes selle keemiliseks ühendiks. D
Peale selle tuntakse veel ja sidet( sidet me ei käsitle). sidemed moodustuvad p orbitaalide kattumisel. sidemed esinevad tavaliselt kordsete sidemetega ühendites. Nii näiteks on N2 molekulis kolmikside, millest üks on ja kaks on sidet. Kui sideme kordus on suurem, siis on side aatomite vahel püsivam ning tuumadevaheline kaugus väiksem. Molekulide kordinatsiooniarv ja ruumiline konfiguratsioon sidemete arv määrab kovalentse molekuli tsentraalaatomi kordinatsiooniarvu. Neljavalentse süsiniku aatom moodustab CF4 molekulis neli ning CO2 molekulis kaks sidet. Süsiniku kordinatsiooniarv on nendes ühendites on vastavalt 4 ja 2. Kui tsentraalaatomiga on ühinenud ühevalentsed aatomid, on tsentraalaatomi kordinatsiooniarv võrdeline selle kovalentsiga. Antud elemendi maksimaalne kordinatsiooniarv ja maksimaalne kovalents on võrdsed. sideme suunalisusest on tingitud molekulide struktuur.
materjalide kõrgetele sulamistemperatuuridele (tabel 3.9). Materjale iseloomustab kõrge tugevus, haprus, nad on termiliselt ja elektriliselt isolaatorid (iseloomulik näide keraamika). Joonisel 2.22 on esitatud Na+ ja Cl- ioonide regulaaarne paigutus tahkes NaCl. Iga Na+ on ümbritsetud 6 Cl- iooniga ja vastupidi. Seega NaCl struktuurile koordinatsiooni arv võrdub 6, s.o. iga aatom omab 6 lähimat naabrit. Ioonse sideme puhul võib väiksema iooni kordinatsiooniarvu arvutada kui maksimaalne suurte ioonide arv, mis mahuvad ümbritsema väiksemat nii, et nad oleksid väiksemaga otseses kontaktis. Kordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. Kordinatsiooniarvu (KA) võib iseloomustada raadiuste suhtega /, kus on väiksema iooni raadius; on suurema iooni raadius. Et iseloomustada kordinatsiooniarvu sõltuvust / vaatleme juhtu kui / = 0,2 (joonis 2.24)
mittemetallilisi elemente. 2.Mis on aatomnumber? Aatomnumber annab prootonite arvu tuumas ja neutraalse aatomi korral võrdub prootonite arv elektronide arvuga tema elektronpilves. Aatomnumber näitab elektroni asukoha perioodilisustabelis. 3.Millal tekib keemiline side aatomite vahel? Keemiline side aatomite vahel tekib siis, kui selle tulemusena väheneb süsteemi vaba energia. 4.Millest sõtlub koordinatsiooniarv ioonse sideme puhul? Kordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. 5.Miks polümeersetel ainetel on vaid pehmenemistemperatuur? See on seletatav polümeerse aine ahelate vahel oleva sekundaarse vesiniksideme erineva pikkusega ehk tugevusega. Aine kui terviku omadused määrab ära nõrk sekundaarne side. (?) 6.Kirjutage sõltuvus kuubilise raku külje ja aatomraadiuse vahel PTK elementaarrakus. A sqrt(2)=4r a-elementaarse kuubilise raku külje pikkus, r-aatomraadius 7
Kee- siooni tasakaalu konstant. Kompleks ühendid on kõige levinum See seadus kehtib aurude ja vedelike puhul. Sellised ained, mille milises reaktsioonis ei muutu aatomite arv ja liik, kuid muutuvad ühendite klass, nende suure arvu ja mitmekesisuse tõttu puudub puhul koostise püsivuse seadus kehtib on daltoniidid. Tahkete aatomite vahelised keemilised sidemed, seejuures eraldub või neil ühtne klassifikatsioon. Neid jagatakse N: kordinatsiooniarvu ainete puhul võib esineda kõrvale kalduvusi koostise püsivuse neeldub energiat. Eristatakse mitmesuguseid sideme tüüpe: järgi, ligandite doonoraatomite järgi, tsentraalaatomite järgi. seadusest. See on tingitud kristallvõre defektidest, mille tõttu kovalentne, iooniline, metalliline, koordinatiivne, vesinikside. 4) Aine agregaatolekud. ühendite valemites võib esineda mitte täisarvulisi indekseid
Kompleksühendid on kõige levinum ühendite kl, nende väärtusteb abil. Erist homogeenseid ja heterogeenseid süsteeme. en. Mida kaugemal ekt on tuumast, seda nõrg on ta tuumaga seot. suure arvu ja mitmekesisuse tõttu puudub neil ühtne klassifikatsn. Homog süst om-d on kõikides osades samad. Heterog süst koosn 3) F.Mundi reegel ühesug. tüüpi orbitaalid täit-d esmalt ühesug. Neid jag. N: kordinatsiooniarvu järgi, ligandite doonoraatomite mitmest eriom-ga osast e.faasist. Süst on avatud, kui tema ja spintkvantarvuga ekt-dena st.ekt-d asuvad antud alatasemel aga järgi, tsentraalaatomite järgi. ümbruse vahel toim ainevahetus. Süst on suletd, kui ainevah puud. igaüks eraldi orbitaalidele, paaristumata elektronidena. Aatomite 4) Aine agregaatolekud. 5
annaabi.ee 
