Kolumbia kuulub pindala poolest keskmiste riikide hulka, kuna tema pindalaks on 1 138 914 km ². Kolumbia jaguneb looduslikult kaheks erinevaks osaks- Ida- ja Lääne- Kolumbiaks. Orinoco ja Amazonase jõgikonnas asuv Ida- Kolumbia on tiheda jõestikuga madal lavamaa. Lääne- Kolumbiat hõlmab Andide põhjaosa ning sellega külgnevad Kariibi mere ja Vaiksa ookeani soostunud rannikumadalikud. Kolumbia Andid jagunevad kolmeks peaahelikuks: Lääne- Kordiljeerideks, rohkete kustunud ja tegevvulkaanidega Kesk- Kordiljeerideks ja Ida- Kordiljeerideks, mille põhjapoolsema haruga külgneb Sierra Nevada de Santa Marta massiiv. Kolumbia ekvatoriaalse kliimaga lõunaosas on vihmamets, lähisekvatoriaalse kliimaga põhjaosas palmisavann. Selva on vähe hõlvatud ekvatoriaalne ürgvihmamets, kus kasvavad kapokipuud, punapuud, kakao- ja melonipuud, hevead, liaanid, orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid
Kolumbia kuulub pindala poolest keskmiste riikide hulka, kuna tema pindalaks on 1 138 914 km ². Kolumbia jaguneb looduslikult kaheks erinevaks osaks- Ida- ja Lääne- Kolumbiaks. Orinoco ja Amazonase jõgikonnas asuv Ida- Kolumbia on tiheda jõestikuga madal lavamaa. Lääne- Kolumbiat hõlmab Andide põhjaosa ning sellega külgnevad Kariibi mere ja Vaiksa ookeani soostunud rannikumadalikud. Kolumbia Andid jagunevad kolmeks peaahelikuks: Lääne- Kordiljeerideks, rohkete kustunud ja tegevvulkaanidega Kesk- Kordiljeerideks ja Ida- Kordiljeerideks, mille põhjapoolsema haruga külgneb Sierra Nevada de Santa Marta massiiv. Kolumbia ekvatoriaalse kliimaga lõunaosas on vihmamets, lähisekvatoriaalse kliimaga põhjaosas palmisavann. Selva on vähe hõlvatud ekvatoriaalne ürgvihmamets, kus kasvavad kapokipuud, punapuud, kakao- ja melonipuud, hevead, liaanid, orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid
Riigilipp ja vapp: 2. Ülevaade looduslikest tingumustest Pinnamood: Vaikse ookeani rannikul pika kitsa ribana (põhjast lõunasse 4300km, idast läände 150-430 km) paikneva Tsiili pinnamood on mägine. Eristub kolm piirkonda: Ranniku-Kordiljeerid (kõrgus põhjaosas kuni 3200 m) madalduvad laugjalt lõuna poole kuni Chiloe saareni ja jätkuvad seal Tsiili saarestikuna. Andide Peaahelik (kõrgeimad tipud üle 6000 m) madaldub lõunaosas Patagoonia Kordiljeerideks. Tsiili pikiorg asub Ranniku-Kordiljeeride ja Andide Peaaheliku vahel. Pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Lõuna suunas pikiorg madaldub ning jätkub väinade ja lahtedena. Kõrgeimad mäed: Ojos del Salado 6864 meetrit Parinaota - 6630 meetrit Tupungato 6800 meetrit
territooriumi Asend. Kanada, mis on maailmas suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas. Kanada piirneb põhjast Põhja-Jäämerega, lõunast USA-ga, idast Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänest Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini lahega. Pinnamood. Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks. Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks. Läände jäävaks Suureks tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas. Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini. Mägiseks Atlandi rannikuks. Suure järvistu ja St. Lawrence'i jõe äärseks madalikuks. Kanada Arktika saarestikuks. Kordiljeerid. Suure järvistu jagunemine. Loomastik. Põhja-Ameerika loomastik on väga liigirikas ning Kanada levinumad loomad on grislid, karibud, hundid, koprad, rebased ja esineb ka ursoneid. Okassiga. Urson. Karipuu.
järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakorda 2477 kilomeetrit moodustab piir Alaskaga. Rannajoone pikkus on riigil koguni 243791 kilomeetrit, seda aga suuresti tänu Kanada Arktika saarestikule. 2 PINNAMOOD: Pinnamoe järgi saab Kanada jaotada 6-ks osaks: Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks, sellest läände jäävaks Suureks tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas, Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini, lisaks veel mägiseks Atlandi rannikuks, Suure järvistu ja St. Lawrence'i jõe äärseks madalikuks ning Kanada arktika saarestikuks. Vähene rahvas, kes seal elab, tegeleb kala- ja hülgepüügiga ja karusloomade küttimisega. Levinuimad loomad selles karmis kliimas on muskusveised ja karibud. KLIIMA:
1.3 Looduslikud tingimused (Lisa 1) 1.3.1 Pinnamood Kanada on kolmandal kohal peale Eestit sooderohkuselt (soode protsentuaalselt pindalalt). Kanada lääne osas on mägist ala kõige rohkem seal on Mackenzie ja Cassiari mäestik, mille üldnimetus on Kaljumäestik. Pinnamoe järgi saab Kanada jaotada 6-ks osaks: Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks, sellest läände jäävaks Suureks Saskatchewan ja Manitoba tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas, Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini, lisaks veel mägiseks Atlandi rannikuks, Suure järvistu ja St. Lawrence'i jõe äärseks madalikuks ning Kanada arktika saarestikuks. 1.3.2 Kliima Kanada põhjapool paikneb jahedas polaarses ja lähistroopilises, lõunapool jaheda kliimavöötmes. Sisemaal on talv külmem ja pikem kui rannikul, temperatuur on tunduvalt alla 0°C, lumikate on
annaabi.ee 
