suhtarvu tegelik sisu ja arvestuskäik. 4. Arvestama peaks järgmiste probleemidega: a) raskused haru ja võrdlusbaasiks sobiva ettevõtte määratlemisel, kui ettevõte tegeleb paljudel erinevatel aladel; b) harukeskmised näitajad sobilikud vaid üldiseks mitte detailseks analüüsiks. Mida suurem on erinevus alumise ja ülemise kvartiili vahel, seda vähem kasutuskõlblik on tööstusharu keskmine näitaja; c) erinevate arvestusmeetodite kasutus ettevõtetes põhjustab erinevusi arvutatud kordajates; d) paljude ettevõtete äritegevus on hooajaline. Seetõttu sõltuvad raamatupidamisbilansi andmed ja neile vastavad suhtarvud aastaajast, millal aruanded on koostatud. Selle vältimiseks tuleks kasutada nn keskmist bilanssi (aasta mitme kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma; e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes; f) kindla võrdlusaluse puudumine, kuna puuduvad standardiseeritud suhtarvud; g) vitriiniefekt;
suhtarvu tegelik sisu ja arvestuskäik. 4. Arvestama peaks järgmiste probleemidega: a) raskused haru ja võrdlusbaasiks sobiva ettevõtte määratlemisel, kui ettevõte tegeleb paljudel erinevatel aladel; b) harukeskmised näitajad sobilikud vaid üldiseks mitte detailseks analüüsiks. Mida suurem on erinevus alumise ja ülemise kvartiili vahel, seda vähem kasutuskõlblik on tööstusharu keskmine näitaja; c) erinevate arvestusmeetodite kasutus ettevõtetes põhjustab erinevusi arvutatud kordajates; d) paljude ettevõtete äritegevus on hooajaline. Seetõttu sõltuvad raamatupidamisbilansi andmed ja neile vastavad suhtarvud aastaajast, millal aruanded on koostatud. Selle vältimiseks tuleks kasutada nn keskmist bilanssi (aasta mitme kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma; e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes; f) kindla võrdlusaluse puudumine, kuna puuduvad standardiseeritud suhtarvud; g) vitriiniefekt;
Kõige põhjalikumalt esitatakse kasumieelarvetes kulud. Skeemi 1 puhul tuuakse välja otsesed muutuvkulud kirjel kaubad, toore, materjal ja teenused. Planeerimisel oleks mõttekas panna see proportsionaalsesse sõltuvusse müügikäibest. Parameetri väärtuse leidmisel on soovitav vaadata näiteks kolme viimase aasta VC/S suhteid: Kui need suhted on viimasel kolmel aastal enam-vähem samad ja ei ole uut infot, siis võib julgelt kasutada saadud kordajat. Kui kordajates on aastatega suuri erinevusi, tuleb uurida põhjuseid. Võibolla sobib kõige paremini viimase aasta kordaja, keskmine või kui on hästi teada konkreetsed VC summad, siis kasutada hoopis neid. Täpsemaks määramiseks võib kasutada järgmist protseduuri. Kui erisused on väikesed: · Aritmeetiline keskmine. · Asendikeskmine. · Viimase aasta tulemus, kui kõige usaldusväärsem. Kui erisused on suured, siis tuleb kindlasti uurida kõigepealt selle põhjust. Tõenäoliselt on
*Lahendamine: kui teame et t=1/x, kuidas lah? f(x,y)=> f(1/x*x;1/x*y)=F(1;y/x)= (y/x): tähistame: u=y/x=> y=xu, arv y'=u+ xu' ,as u+xu'= (u)->I järku Dv u määramiseks; xu' = (u)-u=> u'= (u)-u /x (E); u'=du/dx=>du/dx= (u)-u /x |*dx/ (u)-u =>du/ (u)-u=dx/x ->(E); du integreerime (u ) -u =ln|x|+C=ln|Cx|; u=u(x)->asendame A=> üldlah 44.Lin I järku DV, lahendamine Def. Esimest järku lin dif võrr ei sisalda nende korrutist. Sellel f-nil võib olla kordajates ainult x'i f-n: y'+F(x)y=Q(x) (L). Kui selle võrrandi parem pool võrdne 0-ga siis ta on hom lin dif võrrand, kui ei ole siis on mittehom lin dif võrr. *Lahendamine=>Bernoulli meetod: tähistades otsitava f-ni 2 f-ni korrutisena y=uv, u=u(x) v=v(x), arv y'=u'v+uv', as (L) u'v+uv'+P(x)uv=Q(x)=> v(u'+P(x)u)+uv'=Q(x); I abiül u'+P(x)u=0 Kui avaldis, mis sisaldab tuletist on I järku DV oleme saanud u määramiseks hom lin dv: u'=-P(x)u (võime minna
? 32. Mille järgi planeeritakse kaubad, toore, materjal ja teenused, mitmesugused tegevuskulud? Skeemi 1 puhul tuuakse valja otsesed muutuvkulud kirjel kaubad, toore, materjal ja teenused. Planeerimisel oleks mõttekas panna see proportsionaalsesse sõltuvusse muugikaibest. Parameetri vaartuse leidmisel on soovitav vaadata naiteks kolme viimase aasta VC/S suhteid: Kui need suhted on viimasel kolmel aastal enam-vahem samad ja ei ole uut infot, siis võib julgelt kasutada saadud kordajat. Kui kordajates on aastatega suuri erinevusi, tuleb uurida põhjuseid. Võib-olla sobib kõige paremini viimase aasta kordaja, keskmine või kui on hasti teada konkreetsed VC summad, siis kasutada hoopis neid. Mitmesugused tegevuskulud on administratiivsetel ja muudel põhitegevusega kaudselt seotud eesmarkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulud. Tavaliselt nendel puudub funktsionaalne seos teiste kirjetega ja enamasti tehakse nende prognoos lahtuvalt oodatavast inflatsioonist ja
tegeleb paljudel erinevatel aladel, seega peame sel juhul regulaarselt välja valima võrreldavaid ettevõtteid ning sobivaid norme; avaldatud tegevusharu keskmised näitajad on ainult ligilähedased ja annavad kasutajale vaid üldiseid juhtnööre, mitte aga teaduslikus mõttes täpseid keskmisi; arvestusmeetodid erinevad ettevõteti tunduvalt ja see võib põhjustada erinevusi arvutatud kordajates; tööstusharu keskmine ei pruugi olla analüüsitava ettevõtte soovitud eesmärk, parimal juhul osutab see keskmise ettevõtte finantsolukorrale, eesmärgi paremaks saavutamiseks võib suhtarve võrrelda isevalitud ettevõtete kogumikuga või üksiku firmaga; tsüklilised ja sessoonsed kõikumised ja muutused moonutavad suhtarve. Vaatamata mõningasele piiratusele on rahanduslike suhtarvude analüüs väga kasulik
annaabi.ee 
