- lülide laius on suurem kui lülide pikkus - parasiteerib peensooles - kõige rohkem levinud Põhja-Euroopas, Eestis endeemiliseks alaks Peipsi järve ümbrus Nakatumine: toore või termiliselt halvasti töödeldud laiussi vastseid sisaldava kalaliha söömisel 8 - lõpp-peremees: kaladest toituvad imetajad, sealhulgas inimene - vaheperemehed: sõudiklased, vähid, kalad Elutsükkel: Täiskasvanud laiuss parasiteerib peensooles. Munad väljuvad organismist faecesega. Vees koorub munast koratsiid, kes areneb sõudiklases protserkoidiks. Sõudiklastest toituvates kalades tungivad protserkoidid elunditesse ja lihastesse, kus arenevad plerotserkoidideks. Munade ja lülide eritumine algab 5-6 nädalat pärast infitseerumist. Patogenees: Parasiit kinnitub sooleseina külge, kahjustab soole limaskesta põhjustades atroofiat ja nekroosi. Laiussil on toksiline allergiline toime inimese organismile. Tekib B 12-vitamiini ja
- lülide laius on suurem kui lülide pikkus - parasiteerib peensooles - kõige rohkem levinud Põhja-Euroopas, Eestis endeemiliseks alaks Peipsi järve ümbrus Nakatumine: toore või termiliselt halvasti töödeldud laiussi vastseid sisaldava kalaliha söömisel - lõpp-peremees: kaladest toituvad imetajad, sealhulgas inimene - vaheperemehed: sõudiklased, vähid, kalad Elutsükkel: Täiskasvanud laiuss parasiteerib peensooles. Munad väljuvad organismist faecesega. Vees koorub munast koratsiid, kes areneb sõudiklases protserkoidiks. 8 Helmintiaasid 9 Sõudiklastest toituvates kalades tungivad protserkoidid elunditesse ja lihastesse, kus arenevad plerotserkoidideks. Munade ja lülide eritumine algab 5-6 nädalat pärast infitseerumist. Patogenees: Parasiit kinnitub sooleseina külge, kahjustab soole limaskesta põhjustades atroofiat ja nekroosi
Kalade difüllobotrioosi põhjustavad perekonda Diphyllobothrium kuuluvate paelusside plerotserkoidid (vastsed). Suguküps paeluss parasiteerib inimese ja kalasööjate loomade (kass, koer, siga, rebane jt.) peensooles. Meil esinev laiuss on inimesel 1-12m ja loomadel 2-3m pikkune. Laiussi munad väljuvad roojaga. Vette sattunud munadest ja lülidest kooruvad pärast küpsemist idulased koratsiidid. Neid söövad sõudiklased. Sõudiklase organismis muutub koratsiid teise staadiumi vastseks protserkoidiks. Toitudes protserkoide sisaldavatest sõudiklastest, saab kala selle parasiidi teiseks vaheperemeheks. Kõige sagedamini leitakse paelussi vastseid haugis, ahvenas, lutsus ja kiisas. Kalade mitmesugustes elundites ja kudede(kõige sagedamini lihastes, harvemini maksas ja marjas) muutuvad protserkoidid järgmise staadiumi vastseks plerotserkoidideks. Vastne on tavaliselt 1-3mm lai ja 0,6-15mm pikk, kuid väljasirutatult võib olla kuni 60mm pikkune
Difüllobotrioos Kalade difüllobotrioosi põhjustavad perekonda Diphyllobothrium kuuluvate paelusside plerotserkoidid (vastsed). Suguküps paeluss parasiteerib inimese ja kalasööjate loomade (kass, koer, siga, rebane jt.) peensooles. Meil esinev laiuss on inimesel 1-12m ja loomadel 2-3m pikkune. Laiussi munad väljuvad roojaga. Vette sattunud munadest ja lülidest kooruvad pärast küpsemist idulased koratsiidid. Neid söövad sõudiklased. Sõudiklase organismis muutub koratsiid teise staadiumi vastseks protserkoidiks. Toitudes protserkoide sisaldavatest sõudiklastest, saab kala selle parasiidi teiseks vaheperemeheks. Kõige sagedamini leitakse paelussi vastseid haugis, ahvenas, lutsus ja kiisas. Kalade mitmesugustes elundites ja kudede(kõige sagedamini lihastes, harvemini maksas ja marjas) muutuvad protserkoidid järgmise staadiumi vastseks plerotserkoidideks. Vastne on tavaliselt 1-3mm lai ja 0,6-15mm pikk, kuid väljasirutatult võib olla kuni 60mm pikkune.
· Kavioos Kavioos on sooltoru kahjustusega kulgev karpkala, sasaani ja nende ristandite invasioonihaigus. Haigustekitaja paeluss Khawia sinensis kuulub nelkusside Caryophyllidea seltsi. Khawia sinensis´e keha on lülistumata, valge, 80175 mm pikk, 2,5 3,5 mm lai. Areng toimub vaheperemeheks oleva mudatuplase (väheharjasuss) osavõtul. Parasiidi munad koos kala ekskrementidega langevad vee kogu põhja kõige arvukamalt kevadsuvel. Munas areneb koratsiid, kes neelatakse alla mudatuplase poolt. Vaheperemehes kestab para siidi areng 23 kuud. Kui kala sööb ära mudatuplase, satub ka parasiidi noorvorm kala sooltorru, kus saab suguküpseks 2,53,5 kuuga. Khawia sinensis võib talvituda kalas ja ka mudatuplases (joonis 54). Haigusele on vastuvõtlikud sama ja kahesuvised kalad. Vanemad kalad haigestuvad harva, kuid nad on parasiidikandjad. Invasiooni allikaks on tabandunud kalad ja invadeeritud muda tuplased
Kala kehas areneb väga suur vastne vageltang ehk plerotserkoid, kes ei jää mõõtmetelt palju maha täiskasvanud ussist. Suur osa linnuronidega nakatunud kaladest hukkub. (Zenkevits, Naumov et al., 1981) 34 Schistocephalus pungitii lõpp-peremeesteks on reeglina kajakalised ja tiirud, võivad olla ka kosklad, pütid ja laugud. Nad külvavad veekogudesse parasiidi mune. Vees väljub munast vastne koratsiid, kes liigub keha pinda katvate ripsmete abil aktiivselt edasi. Koratsiidi neelavad alla vaheperemehed aerjalalised vähid Copepod, Cyclopoidae, Diaptomidae. Nende vähikeste kehas muutub koratsidi piklikuks ripsmeteta vastseks protserkoidiks. Koos aerjalalisega peab protserkoid sattuma lisaperemehesse kalasse. S. pungitii lisaperemehe osa täidavad luukarits (Pungitius pungitius) ja ogalik (Gasterosteus aculeatus). Protserkoid tungib sooltorust kala kehaõõnde, kus kasvabki
annaabi.ee 
