õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kirikulaulule > kihelkondades köstrikoolid, kus koolilapsed laulsid kirikukooris 2. Hernhuutlaste mõju eesti koorimuusikale *olulisel kohal laulmine, laulud oli rahvale meelepärased ja mõistetavad. Lihtsad, rahvalikud, liikuva meloodiaga, neis valitses tundelisus ja härdameelsus. *laulsid mehed, naised ja lapsed
Võeti linnamuusikud palgale. 1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegium 1632 rajasid rootslased Tartusse ülikooli, mille nimi oli Akadeemia Custaviana. See oli pikem rahuaeg rootslaste võimu all eestimaal. See aeg mõjus positiivselt Eesti haridus ja usuelule. Ilmus esimene protestantlik lauluraamat. 1684 asutati Tartu lähistele seminar, mis valmistas ette köstrid, koolmeistrid, õpetajaid Seminari nimeks sai Forseliuse seminar. 17. saj lõpul oli kohustuslik koraalilaulu õppimine koolis. Lavastati koolidraamasid. Johann Valetin Meder Elas kümme aastat Tallinnas, juhtis Oleviste kiriku muusikaelu, on kirjutanud 20 kantaati. Muusikaelu 18. 19. sajandil 1721 - põhjasõda Pikk sõjaperiood ja hiljem vene võimu alla sattumine muutsid rahva olukorra võimatuks, sõjaga kaasnes ka katk, mis hävitas pool elanikkonnast. Selle olukorra kasutasid vennastekoguduslased. Nad kandsid hoolt rahva hariduse eest - õpetasid lugema, kirjutama, laulma.
V: Põhja-Eesti jäi Rootsi võimu alla, Ida-Eest jäi Venemaa valdusse, Saaremaa aga Taanile ning Lõuna-Eesti Poola kätte. 3) Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja-Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang. V: Lõuna-Eestis taastati katoliiklus. Avaldati eestikeelne katekismus koos lauluraamatu osaga, mis sisaldas esimesi eestikeelseid kirikulaule. Tõenäoliselt olid neile lisatud ka noodid. Põhja-Eestis, kus valitses luteri kirik, püüti juurutada uut, Saksamaalt üle võetud koraalilaulu traditsiooni. Rahvas ei mõistnud koraalide tekste, raske oli omandada ka võõrapäraseid viise. Esialgu polnud ei ema- ega võõrkeelseid laulukogumikke, kuid peagi võeti kasutusele Saksamaal trükitud lauluraamatud. Minu arvates oli Lõuna-Eesti olukord parem, kuna seal kasutati eestikeelset kirjandust. 4) Milline oli kirikulaulu olukord ja mida võeti ette selle parandamiseks? V: Kirikulaulu oli rahva jaoks raske omandada. Kirikulaulu olukorra parandamiseks asutas
valdusse(1558-1582), Saaremaa jäi Taanile(1595-1645). Lõuna_ eesti jai Poola kätte- taastati katoliiklus 3. Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang Lõuna eestis oli olukord parem kuna seal rajati Tartus näiteks kool- jesuiitide kolleegium ning lauluraamatutes olevad kirikulaulud olid eestikeelsed- rahvas sai neist aru ning ol ikerge õppida. Põhja eestis aga püüti juurutada saksamaalt üle võetud koraalilaulu traditsiooni, kuid rahvas ei mõistnud neid tekste, raske oli omandada ka võõrapäraseid viise. Püüti koostada ka nn mittesaksa lauluraamatut kuid selleni ei jõutud lähema saja aasta jooksul- seega oli inimestel raskem õppida ja aru saada. 4. Milline oli kirikulaulu olukord ja mida võeti ette selle parandamiseks ? Katoliku jumalateenistusel kandis muusikalist külge koor, püüti laulma panna ka kogudust, kuid esialgu eestlased ei läinud sellega eriliselt kaasa.
1164 rajati Kuusallu tütarlaste klooster. Tolleaegne jumalateenistus oli tihedalt seotud laulu ja retsiteerimisega. 1329 esimesed orelid Helme ja Paistu kirikus. Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaule ja kirikulaule vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suurosatähtsus Eesti folklooris. Tähtis koht oli ka ilmalikul muusikal. Jumalateenistuse järel peeti ilmalike pidustusi kirmeskeid. Muusikaelu 16ndal sajandil. Üritati läbi koraalilaulu inimesi kirikulaule laulma panna. Aga see ei õnnestunud eriti, sest rahvas laulis parema meelega rahvalaule. G. Müller oli Pühavaimu kiriku pastor. Muusikaelu 17ndal sajandil. 1632 Tartu Ülikooli asustamine. Rahuaeg Rootsi võimu alla oli väga soodne. Ehitati sõjas hävitatud kirikud taas üles ja köstrite ülesandeks sai hakata rahvast harima. Bengt Gottfried Forseliuse poolt rajatud seminar, mis hakkas õpetama koolmeistreid.
mõistvaid vaimulikke. Kogudus pandi ka laulma. Hävitati hulgaliselt kirikute ja kloostire vara, ka ürikuid ja noodiraamatuid. 2. Millised territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? Põhja-Eesti poolteiseks sajandiks Rootsi võimu alla, Ida-Eesti Venemaa valdusse. Saaremaa Taanile, Lõuna-Eesti Poolale. 3. Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja-Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang. Põhja-Eestis püüti juurutada koraalilaulu traditsiooni. Võeti kasutusele Saksamaal trükitud lauluraamatud. Lõuna-Eestis rajati eesti esimene kõrgem kool- jesuiidikollegium. Anti välja ka esimesed kirikuraamatud, eestikeelne katoliiklik käsiraamat, eestikeelne katekismus. 4. Milline oli kirikulaulu olukord ja mida võeti ette selle parandamiseks? Koolipoistele õpetati koraale ning nende hea esinemine kirikus pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust. Püüti kogudusele selgeks teha, et
järgi · Luterlik kirikureform hakati õpetama köstreid ja koolmeistreid, selle tarvis loodi 1684 a. Forseliuse kool; koolitati ~160 koolmeistrit/köstrit, kes hakkasid koolides õpetama kirikulaule · 1686 a. uus aabits, ilmus esimene teadaolev ajaleht, milleks oli Sakala · Ruddbeckins viis läbi kirikukorralduse · Sajandi lõpuks pea igas kihelkonnas köstrikool, kirikukooris laulsid koolilapsed · 17. saj. lõpuks koolides koraalilaulu õppimine kohustuslik · Koolidraamade lavastamine eesmärgiks kõneosavuse arendamine, värsiõpetuse ja erinevate retoorikastiilide tutvustamine · Algselt süzeedeks piiblilood ja vaimulikud allegooriad, muusikaosa vaid vaatuse lõpus · Ülikoolis muusikaõpinguteks lisastipendium · Palgalised linnamuusikud ja ülikooliõpilaste muusikaüritused, mängiti trummi ja trompetit
annaabi.ee 
