Pianist Nikolai Aleksejev tegi ära suurepärase töö ning talle ei saa midagi ette heita, sest teos on üsna keerukas oma ülesehituselt. Palju meeleolude ja tempode muutumist. Suurepärase töö tegi ka minu arvates ära sümfooniaorkester. Siiski oli kontserti minu arvates veidi raske tajuda ja jälgida. Kontserdi teises pooles kuulasime Ludving von Beethoveni nr 5 sümfooniat C-moll. Sümfoonia algas kurjakuulutava ja hirmutava koputusega. Koputus kostis läbi sümfoonia, erinevatel aegadel ning erinevate kõladega. Teises osas mängis orkester sõjakate ja võimukate nootidega justkui marssivas taktis ning kolmas osa algas lõbusamalt ja toretsevamalt. Esitus oli minu arvates lihtsalt suurepärane. Dirigendi ja orkestri vaheline koostöö sujus hästi ning äpardusteta. Minule meeldis rohkem van Beethoveni 5 sümfoonia, sest see oli mõistetavam ja arusaadavam ning oli ka rohkem äratundmisrõõmu.
heakõlaliselt. Kontserdi teises pooles esitas ERSO Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel Ludvig van Beethoveni kuulsa viienda sümfoonia, mis on tuntud ka Saatusesümfoonia nima all. Beethoveni V sümfoonia on teos, mis viimased 198 "koputab" iga inimese hingele, kes kordki seda Beethoveni sümfooniat kuulnud on. Populaarset heliteost, kus tunnusmuusika on saatuse koputust imiteerivad helid, ei pea Beethoven ise mitte kõige paremaks. Sümfoonia esimene osa algas ähvardava koputusega ja oli edaspidi läbiv kogu ettekandes ning kordus pidevalt erinevates variatsioonides. Kõrvalteema oli õrnem ja laulvam, aga kogu aeg oli siiski kuulda saatuslikku koputuse motiivi. Saatuse koputus kõlas kord vaikselt, kord väga suure jõuga. Meelde jäi õrn ja kaeblik oboesoolo. Teises osas mängis orkester võidukate ja säravate marsihelide taktis ja aeg-ajalt oli ikka kuulda koputuse motiivi.Kolmas osa algas lustlikumalt, koputuse
Giovanna on endaga kaasa toonud hertsogi, kes aga peab jääma tänavale ootama, sest ootamatult on koju saabunud peremees Rigoletto. Asjatud on tütre palved isale väljuda koduseinte vahtlt ja näha linna, kus ta elab juba kolmandat kuud. Kuuldud palved äratavad Rigolettos järjekordse paanilise hirmuhoo. Ta kutsub Giovanna ja küsitleb teda barbaarselt. Hertsog muutub kärsituks ja annab oma kohalolekust märku koputusega. Rigoletto tormab tänavale, kuid giovannal õnnestub hertsog teisest väravast sisse toimetada ja peita. Kedagi leidmata naaseb Rigoletto koduõuele. Isa ja tütar pöörduvad koos palvetades Looja poole,et vaigistada hingepiinu. Rigoletto lahkub. Armunud kohtuvadja hertsog, esinedes seekord vaese üliõpilasena, vaigistab Gilda hirmud ja kahtlused just nende sõnadega, milliseid noor tütarlaps on kuulnud oma süütuis unelmais. Nende idülli segatakse ja hertsog peab lahkuma.
pühapäevastel palvustel. Giovanna on endaga kaasa toonud hertsogi, kes aga peab jääma tänavale ootama, sest ootamatult on koju saabunud peremees Rigoletto. Asjatud on tütre palved isale väljuda koduseinte vahtlt ja näha linna, kus ta elab juba kolmandat kuud. Kuuldud palved äratavad Rigolettos järjekordse paanilise hirmuhoo. Ta kutsub Giovanna ja küsitleb teda barbaarselt. Hertsog muutub kärsituks ja annab oma kohalolekust märku koputusega. Rigoletto tormab tänavale, kuid giovannal õnnestub hertsog teisest väravast sisse toimetada ja peita. Kedagi leidmata naaseb Rigoletto koduõuele. Isa ja tütar pöörduvad koos palvetades Looja poole,et vaigistada hingepiinu. Rigoletto lahkub. Armunud kohtuvadja hertsog, esinedes seekord vaese üliõpilasena, vaigistab Gilda hirmud ja kahtlused just nende sõnadega, milliseid noor tütarlaps on kuulnud oma süütuis unelmais. Nende idülli segatakse ja hertsog peab lahkuma.
» ütles pealtkuulaja. «Niisiis mitte ukse, vaid akna kaudu! Külalist oodati. Nüüd avaneb luuk ja daam ronib sisse. Suurepärane!» D'Artagnani suureks imestuseks aga luuk ei avanenud. Isegi tuli, mis hetkeks läbi luugi oli paistnud, kadus. Kõik vajus uuesti pimedusse. D'Artagnan mõtles, et ega sellega asi veel ei lõpe, ja jätkas pärani silmi ning kikkis kõrvu jälgimist. Ta ei eksinud: mõne hetke pärast kostis seestpoolt kaks nõrka koputust. Noor naine vastas tänavalt üheainsa koputusega ja luuk avanes praokile. Võib arvata, kui ahnelt d'Artagnan kuulas ja vaatas. Õnnetuseks oli valgus teise tuppa viidud. Noormehe silmad olid juba pimedusega harjunud. Pealegi kinnitatakse, et gaskoonlase nagu kassidegi silmadel on võime näha ka öösiti. D'Artagnan märkas, kuidas noor naine taskust mingi valge eseme tõmbas ning kiiresti laiali laotas -- see näis 123 olevat taskurätik. Taskurätiku nurka näitas ta kaasvestlejale.
annaabi.ee 
