varblane peos kui tuvi katusel" järgi. Selline strateegia on nõrga isendi jaoks optimaalsem kui mõni teine, alternatiivne strateegia, mis sobib tugevale isendile. Näiteks konnadel hõivab suur tugev dominantne isane territooriumi ja krooksub valjusti, meelitades ligi emaseid. Väiksemad konnad ei ole võimelised ei territooriumit hõivama ega piisavalt valjusti krooksuma, mistõttu nad istuvad satelliitidena vaikselt dominantide territooriumide servas ja püüavad emastega kopuleeruda sel ajal, kui need on parajasti teel mõne suure ja atraktiivse krooksuja poole. Enamasti see neil ei õnnestu, kuid mõnikord siiski. Niisugune "parim-halva-mängu-juures-strateegia" on eriti mõttekas siis, kui tegemist ei ole geneetiliselt määratud strateegiaga ja on lootust, et vanemaks saades või toitumusliku seisundi paranedes võib isend asuda rakendama mõnd edukamat strateegiat, või et vähemalt isendi
Neid teatakse esinevat vähemalt seitsmel imetajal (üks nahkhiir, viis sõralist), 35 linnul (mõned kurvitsalised, kanalised, koolibrid, paradiisilinnud, suurtrapp jt), mõnel konnal ja putukal. Seega ei ole see tüüp loomariigis eriti tavaline. Mänguplatsidel võitlevad niisuguste liikide isased omavahel tillukeste territooriumide pärast, millel pole ressursside seisukohast emastele mingit tähtsust. Ometi saabuvad viimased mänguplatsidele, et seal dominantsete isastega kopuleeruda. Isasdominantide polügüünia arvatakse põhinevat tingimustel, kus ei emased ega territooriumid ole ökonoomselt kaitstavad (näiteks emaste kodupiirkond on liiga suur, populatsiooni tihedus liiga suur ja konflikte liiga sageli vms). Selle asemel, et `osta' emastelt seksi otsese kasu vastu, peibutavad isased emaseid ilmselt oma heade geenidega. Mänguplatsidel saavad enamiku emastega kopuleeruda tavaliselt vaid üksikud dominantsed isased. Näiteks joonisel 9
ja hübriidide uurimisel. (2) 6 4. Mis orhideede juures erilist on? Botaanikuid hämmastavad ikka ja jälle orhideedel välja kujunenud ja hulgaliselt varieeruvad kasvustrateegiad. Näiteks üks Austraalias avastatud orhidee, mis eritab täpselt samasugust lõhna (seksuaalne feromoon) kui emane vapsik, et vastava liigi isaseid ligi meelitada. Kohalejõudnud isane püüdes pettust mitte märgates kopuleeruda tolmeldab vähemalt orhideeõie. Selle orhidee liigi püsimine sõltub niisiis ainult ühest vapsikuliigist. Paljud orhideeliigid imiteerivad oma kuju ja värvi poolest emast putukat või toodavad aineid, mis meelitavad erinevat liiki putukaid ligi. Samal põhjusel võib orhideeõis olla inimesele peaaegu silmapaistmatu, aga kestab nädalaid. Teised orhideed uhkeldavad kuju, värvi ja suurusega. (1) Peaaegu kõik orhideed on kohanenud loomtolmlemisele (peamiselt putukad) ning peamine
Väga oluline semiootika seisukohast – valiku teostaja on elusolend, informatsiooni vool Sebeok seostab mimikri Peirce’i ikoonilisusega, mis puudutab esmast tajumist. Mimikri semiootiline käsitlemine võimaldab tähele panna aspekte, mille bioloogia tahaplaanile jätaks – seotud nt sellega, kuidas üks olend oma ümbrust tajub. Uexküllilik vaade mimikrile: Mimikri võib olla väga spetsiifiline, nt kärbseõie seksuaalne mimikri – isased putukad püüavad taimeõiega kopuleeruda, võttes sellega kaasa õietolmu – aitab taimeõiel paljuneda. Taimeõiest võib rääkida kui mimeedist, aga samas kaotab ruttu aktiivsuse: on piiratud ruumi, ajaga, võib olla piiratud ainult mõne päevaga. Liblikatel silmtäpid, mis jäljendavad nt öökulle, aga ei ole võimalik öelda, millist konkreetset lindu need jäljendavad – pigem jäljendatakse tähenduskomplekse, mis on indiviidi omailmas olemas – ei pruugi olla otsest referenti. Võidakse
selline: kui oled noor või halvas konditsioonis, käitu ühtmoodi, kui oled vanem ja heas konditsioonis, käitu teistmoodi. Näiteks konnadel liigist Rana catesbiana hõivab suur tugev dominantne isane territooriumi ja krooksub valjusti, meelitades ligi emaseid (joonis 7.7). Väiksemad konnad ei ole võimelised ei territooriumit hõivama ega piisavalt valjusti krooksuma, mistõttu nad istuvad satelliitidena vaikselt dominantide territooriumide servas ja püüavad emastega kopuleeruda sel ajal, kui need on parajasti teel mõne suure ja atraktiivse krooksuja poole. Enamasti see neil ei õnnestu, kuid mõnikord siiski. Näiteks ühe uuringu põhjal sooritati satelliitide poolt kaks paaritumist 73 paaritumisest, mis lombil kokku üldse toimus. Seda pole ilmselt palju, kuid siiski rohkem kui päris null. Ent püüdes valida suurte konnade strateegiat, oleks asi lõppenud väikeste konnade jaoks kindlasti veel halvemini. Vaatlused näitasid, et satelliidid olid oma strateegia
annaabi.ee 
