Rysy, mille kõrgus on 2499 meetrit. Poola aastane sademetehulk on 500 mm, Kesk-Poolas ka 250 mm. Jaanuaris on keskmine temperatuur maapinnal -5°C, juulis 15°C. Taimkatteks on valdavalt laialeheline mets ja niit. Kõige sobivamad tingimused põllumajanduseks Poolas on Põhja-Poola alad, kus pinnamood on tasandikuline. Samuti on ka Kesk-Poolas tasaseid alasid. Peamised majandusharud riigis on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, autosid, busse, koptereid, lennukeid, laevu, toiduaineid ja muid tooteid. Maaviljeluses on peamised nisu, rukis, kaer, suhkrupeet, kartul, tubakas ning puu- ja juurviljad. Need on ka põhilised eksportkultuurid. Maavaradest leidub Poolas naatriumit, hõbedat, pliid, tsinki ja magneesiumit. Samuti leidub seal kivisütt, puusütt ja maagaasi. Karjakasvatuses on peamised piimakari ning sead. Poolas on tegemist enamasti intensiivse tootmisega. Keskkonnaprobleemiks on Poolas eriti reostunud meri ja järved
) Asustus. Suurim asustatud ala on Warsaw(pealinn) ,kus elab 1.722 million inimest; teisel kohal on populatsioonilt Krakow 760,000 (2015). 60.5% rahvastikust elab linnades. Majandus. 1990. aastatel oli Poola majanduskasv väga kiire. Pärast sotsialismi lagunemist toimusid suured reformid. Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, autosid (luksusauto "Leopard"), busse (Jelcz, Autosan, Solaris, Solbus), koptereid (PZL widnik), lennukeid, laevu, militaartehnikat (tanke), kodutehnikat, ravimeid (Polpharma, Polfa jt), toiduaineid jm. Tööst.tootmise kasvuindeks : 4.3% (2015 est.) Töötavate inimeste määr: 18.29 miljonit (2015 est.) Töötute arv Poolas: 10.6% (2015 est.) 12.3% (2014 est.) Poola idapiir on seotud Shengeni ala piiriga,sellepärast on Poola rakendanud ranged Schengeni piirieeskirjad ebaseadusliku sisserände piiramiseks ja transiidi liikumiseks idapiiril
Kiireloomulisi kaubasaadetisi ja postikotte liigub lennujaamade tõstukitel ja trantsporttööridel iga päev kümnete tonnide viisi. Raske on üle hinnata õhusõidukite tähtsust ka sõjanduses. Geoloogide rännakutel, metsatulekahjude avastamisel ja kustutamisel, elektriliinide ja gaasijuhtmete kontrollimisel, jääluurel, kalaparvede järgimisel, viljapõldude ülevaatusel, metsloomade jahil, suurte mastide püstitamiseks ja väga paljudel siin loetlemata töödel on lennukeid ja koptereid muutunud tihti täiesti asendamatuks .Maa- ja merejõududel ilma lennuväe toetuseta on väga vähe lootusi lahingus edu saavutada. Lennunduses on alati ristunud oma ajastu teaduse ja tehnika kõige eesrindlikumate esindajate mõtted. Lennunduse vajadusi silmas pidades on arendatud mootoriehitust ja metallurgiat, masinaehituse tehnoloogiat ja keemiat, meteoroloogiat ja meditsiini ning muidugi ka automaatikat, küberneetikat ja aerodünammikat. Eeskätt tänu lennundusele loodi pärast
Suuremad linnad ØVarssavi ØKraków ØLód ØWroclaw ØPozna ØGdask ØSzczecin Majandus Toodetakse: Peamised majandusharud: o Autotööstus o Elektroonikat o Keemiatööstus o Riideid o Turism o Autosid (luksusauto "Leopard") o Busse (Solbus, Solaris, Autosan) o Koptereid, lennukeid, laevu, militaartehnikat, kodutehnikat o Ravimeid, toiduaineid Poola impordib: Poola ekspordib: ØMasinaid ja tööstusseadmeid ØTööstusmasinaid ja veondusseadmeid ØNaftat ØElektrienergiat ØMetalle ØKeemiatooteid ØKeemiatooteid ØTarbeesemeid ØKangaid ØToiduaineid
Torque reaktsiooni ja hoida kopterit enam-vähem sirgena. Kuigi kui kopter hõljub, siis kipub ta kalduma natuke vasakule, see ongi tingitud sellest et sabatiiviku tõukejõud seistes on suurem kui põhitiiviku vastujõud. Hõljumisel on sabatiivikul ka tüürimise funktsioon. Sabatiivikuid võib olla helikopteril mitu, teine väike propeller võib asuda ka kopteri eesotsas. See on küll ebatavaline, kuid ka selliseid koptereid leidub. Mis asjad veel helikopteril on ja mis on nende otstarve? Kasutatud kirjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Kopter 2) http://science.howstuffworks.com/transport/flight/modern/helicopter.htm 3) http://science.howstuffworks.com/transport/flight/modern/helicopter3.htm 4) http://www.start-flying.com/new%20site/heli1.htm 5) http://www.explainthatstuff.com/helicopter.html
Suurim järv on Śniardwy järv (110 km²) Poola loodus on tänu asukohale väga mitmekesine Poola asub parasvöötme segametsa vööndis Kliima on mõõdukas – talved on külmad ja sademeterohked, suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega Mets katab u. 30% Poola pindalast Riigi majandus ja tööstus Poola majandus tugineb peamiselt raske-, keemia-, toidutööstusele, turismile ja ka põllumajandusele Toodetakse elektroonikat, riideid, autosid, busse, koptereid, lennukeid, laevu, militaar- tehnikat (tanke), kodutehnikat, toiduaineid jm Poola tähtsaim maavara on kivisüsi (nii metalli- kui ka energiatööstus sõltub kivisöest) Poola on söetootmise poolest 4. kohal maailmas Poolas olid tõsised majanduslikud probleemid 90.-ndate aastate alguseni Toiduainetööstus Toiduainetööstus on töötleva tööstuse haru, mis tegeleb põllumajanduse, jahinduse ja kalanduse saa duste töötlemisega toiduaineteks
kunagi haavlijoaga kalestatud. NATO - Cooperative Venture 94 Üks vastamata küsimus seostub NATO õppustega ,,Cooperative Venture 94", mille käigus koondati Skagerraki piirkonda ,,rahutagamise ja humanitaarsete eesmärkidega otsimis- ning päästeoperatsioonide" harjutamiseks neljateistkümne riigi merejõude. Miks ei kuulnud hädasignaali ka harjutama tulnud NATO sideüksused? Miks neid appi ei kutsutud? Suurel väekoondisel, kus oli kümneid laevu, lennukeid ja koptereid, tarvitsenuks ainult Lõuna-Rootsi vastaskalda poole suunduda. Kas seal oli erivarustusega päästekoptereid või muid õhusõidukeid, mis oleksid saanud hädalisi aidata? Ellujäänud, kes kummuli paatides või laevariismetel jääkülmas vees hulpides alajahtumisest ei surnud, ootasid päästmist neli kuni kuus tundi. NATO otsimis- ja päästmisüksused ning varustus oleksid võinud päästa nii mõnegi elu. Lennuks poleks kulunud täit tundigi. Miks nad ei vastanud hädakutsungitele
maastikul, kasutatakse ka tänapäeval kiirabi väljakutsete teenindamiseks. Kuigi kiirabihelikopter on eelkõige mõeldud primaarväljakutseteks, võib sellega igal ajal ka sekundaarväljakutseid täita. mitmefunktsionaalne – mitme otstarbega Pilt 53.1. Kiirabi transportimas kannatanuid Kaitsejõudude Õhuväe lennukiga 874 Eestis kiirabihelikoptereid (medikoptereid) kui selliseid kasutuses pole; Piirivalve Lennusalga lennukeid ja koptereid kasutatakse patsientide transpordiks (sekundaarväljakutsed) üldjuhul saartelt mandrile ja haiglate vahel. Umbes 10%-l lendudest on tegu primaarse kiirabilennuga, kus helikopter võtab peale kiirabibrigaadi ja sõidab väljakutsele, tavaliselt väikesaartele. Saaremaa 68 Hiiumaa 35 Kihnu 9 Narva 4 Kohtla-Järve 2 Ruhnu 1
annaabi.ee 
