ja kaelast. Need 2 õõnesveeni jõuavad paremasse südamekotta. Sellega lõpeb suur vereringe. *Kui lihased tööd ei tee, siis on suur osa kapillaare lahti. Paremast kojast liigub veri paremasse vatsakesse, kust lähtub kopsuvereringe(väike vereinge). Paremast vatsakesest väljub kopsuarter, mis hargneb vasakuks ja paremaks kopsuarteriks. Need arterid hargnevad omakorda peenemateks arteriooliks, need omakorda peenemateks kopsukapillaarideks. Kopsukapillaarides toimub gaasivahetus kapillaaride ja allveoolide vahel. Hapnik tuleb asemele. Kapillaarid kannavad edasi hapnikurikast verd, hakkavad moonduma veenideks ja südame vasakusse kotta suunduvad 4 kopsuveeni. Veenides voolab hapnikurikas veri. Vasaku kojaga lõpeb väike vereinge. Südame erutusteke ja juhtesüsteem Erutuse teke südames toimub parema koja seinas paiknevas sinoatriaalsõlmes-siinussõlm(selle avastas Bidder)-koht mis
Algab vasakust vatsakesest aordi näol, arvukad harud (arterikapillaarid) kannavad vere igasse elundisse ja koesse. Lõppeb paremas kojas. Kehavereringe. Ülemine ja alumine õõnesveen. 117. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse. Jagunevad artrioolideks, mis lähevad kopsukapillaarideks. Väljuvad kopsuvärati kaudu ja suubuvad vasakusse kotta. 118. Suure vereringe arterite üldskeem. TÖÖVIHIK 119.Suure vereringe veenide üldskeem. TÖÖVIHIK 120. Ülajäseme arterid. Kaenlaarter, õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, 121. Ülajäseme veenid. õlavarreveen, küünarluuveenid, sõrmeveenid, kämblaveenid, kodarluuveenid. 122. Alajäseme arterid. Reiearter, sääreluuarter, pindluuarter, niudearter. 123. Alajäseme veenid.
ülesanne. Algab vasakust vatsakesest aordi näol, arvukad harud (arterikapillaarid) kannavad vere igasse elundisse ja koesse. Lõppeb paremas kojas. Kehavereringe. Ülemine ja alumine õõnesveen. 117. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse. Jagunevad artrioolideks, mis lähevad kopsukapillaarideks. Väljuvad kopsuvärati kaudu ja suubuvad vasakusse kotta. 118. Suure vereringe arterite üldskeem. TÖÖVIHIK 119.Suure vereringe veenide üldskeem. TÖÖVIHIK 120. Ülajäseme arterid. Kaenlaarter, õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, 121. Ülajäseme veenid. õlavarreveen, küünarluuveenid, sõrmeveenid, kämblaveenid, kodarluuveenid. 122. Alajäseme arterid. Reiearter, sääreluuarter, pindluuarter, niudearter. 123. Alajäseme veenid.
veresooned) Väike vereringe ehk kopsuvereringe. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kust väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks mida mööda veri liigub kopsudesse, kus jagunevad 28 veelgi väiksemateks atrioolideks, need omakorda kopsukapillaarideks. Kopsus antakse ära kogu CO2 ja saadakse vastu O2, sellega muudetakse veri arteriaalseks. Kummastki kopsust suunduvad välja 2 kopsuveeni, mis suunduvad südame vasakusse kotta. 119) Suure vereringe arterite üldskeem ANATOOMIA JOONISED. Joonis 6 120) Suure vererinde veenide üldskeem ANATOOMIA JOONISED. Joonis 7 Sisemine niudeveen vaagnast, välimine alajäsemest. 121) Ülajäseme arterid Arterid: Kaenlaarter, õlavarrearter ja tema haru süva õlavarrearter, kodarluuarter ja küünarluu
veresooned)? Väike vereringe ehk kopsuvereringe, mida mööda veri siirdub paremast vatsakesest kopsude kaudu südame vasakusse kotta. Väikeses vereringes on vere liikumiskiirus väga suur. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kust väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks mida mööda veri liigub kopsudesse, kus jagunevad veelgi väiksemateks veresoonteks atrioolideks, need omakorda kopsukapillaarideks. Kopsus antakse ära kogu CO2 ja saadakse vastu O2, sellega muudetakse veri arteriaalseks. Kummastki kopsust suunduvad välja 2 kopsuveeni, mis suunduvad südame vasakusse kotta. 107) Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned)? Suur vereringe e. kehavereringe algab aordina südame vasakust vatsakesest ja mille arvukad harud suubuvad kogu kehasse (aju, sõrmed, varbad jne). Läbi kapillaaride
veresooned)? Väike vereringe ehk kopsuvereringe, mida mööda veri siirdub paremast vatsakesest kopsude kaudu südame vasakusse kotta. Väikeses vereringes on vere liikumiskiirus väga suur. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kust väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks mida mööda veri liigub kopsudesse, kus jagunevad veelgi väiksemateks veresoonteks atrioolideks, need omakorda kopsukapillaarideks. Kopsus antakse ära kogu CO2 ja saadakse vastu O2, sellega muudetakse veri arteriaalseks. Kummastki kopsust suunduvad välja 2 kopsuveeni, mis suunduvad südame vasakusse kotta. 107) Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned)? Suur vereringe e. kehavereringe algab aordina südame vasakust vatsakesest ja mille arvukad harud suubuvad kogu kehasse (aju, sõrmed, varbad jne). Läbi kapillaaride
veresooned)? Väike vereringe ehk kopsuvereringe, mida mööda veri siirdub paremast vatsakesest kopsude kaudu südame vasakusse kotta. Väikeses vereringes on vere liikumiskiirus väga suur. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kust väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks mida mööda veri liigub kopsudesse, kus jagunevad veelgi väiksemateks veresoonteks atrioolideks, need omakorda kopsukapillaarideks. Kopsus antakse ära kogu CO2 ja saadakse vastu O2, sellega muudetakse veri arteriaalseks. Kummastki kopsust suunduvad välja 2 kopsuveeni, mis suunduvad südame vasakusse kotta. 116) Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned)? Suur vereringe e. kehavereringe algab aordina südame vasakust vatsakesest ja mille arvukad harud suubuvad kogu kehasse (aju, sõrmed, varbad jne). Läbi kapillaaride
annaabi.ee 
