Reisipiirkonnaks on Lahemaa rahvuspark. 1. Toolse 2. Vainupea 3. Altja 4. Sagadi 5. Palmse 6. Võsu Programm · Matkaprogramm algab Toolse kivikindluse külastamisega · Väike süstamatk Vainupeale · Vainupeal külastame kohalikku kirikut ning ööbime sealses turismitalus · Uuel päeval rattamatk vainupealt Altjale · Altjal kiigume, vaatame võrgukuure ja kinnitame keha kohalikus kõrtsis · Teel Altjalt Sagadile külastame koprarada · Väike matk kopraradadel tehtud, edasi Sagadile · Sagadi mõisa külastus · Sagadilt väntame Palmsele, seal tutvume ka kauni mõisaga · Viimased jõupingutused, et jõuda Võsule, kus on ka meie matka lõpp Toolse kivikindlus Toolse kivikindlus on ehitatud randa ja arvatavati tolleaegsele sadamakohale. Kivilinnuse varaseim etapp, kuhu kuulub kolmeruumiline ja kolmekorruseline pikliku torni-laadne majalinnus, valmis 15. sajandi alguseks. 15
esimene rahvuspark. Peaaegu 1/3 sellest moodustab meri, 2/3 rahvuspargi maismaaterritooriumist aga katab mets. Lahemaal on 4 suurt poolsaart ja ühel neist, Pärispea poolsaarel asub Mandri-Eesti põhjapoolseim tipp – Purekkari neem. Matkarajad Oandu-Võsu matkarada Võsu-Nõmmeveski matkarada Nõmmeveski - Liiapeksi matkarada Käsmu matkarada RMK matkatee Oandu-Kalmeoja Õpperajad Altja kultuuri- ja looduslooline rada Koprarada Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada Majakivi-Pikanõmme õpperada Oandu loodusmetsa õpperada Ojaäärse metsarada Tsitre puude rada Viru raba õpperada Loomad Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad Kõrvemaa suured sood ja metsad, mis lisab veelgi eluruumi põtradele, metssigadele, karudele, ilvestele ja rebastele.
..................................................................lk-5 Soomaa rahvuspark Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht lõkkekoht, Ruunaraipe lõkkekoht, Läti lõkkekoht, Öördi järve lõkkekoht Matkarada Tõramaa puisniidu matkarada (1,5 km) Muu Oksa ait Teabepunkt RMK teabepunkt Soomaa rahvuspargi keskus Koprarada (1,5 km), Meiekose õpperada (2,8 km), Ingatsi õpperada (4,2 km), Riisa õpperada (5 km), Lemmjõe õpperada (4,6 km), Õpperada Kuuraniidu õpperada (1 km), Hüpassaare õpperada (5 km), Öördi järve õpperada (1,4 km) Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. 390 km² suurune Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril
2. Sihtkaitsevöönd: 18% pindalast, ei toimu majandustegevust, võib viibida, korjata marju ja seeni NB! Ulkkari, Älvi ja Kasispea sihtkaitsevöönditel ei tohi inimene viibida lindude pesitsusperioodil (01.04-15.07) 3. Piiranguvöönd: rahvuspargi ülejäänud ala, kus on lubatud looduskaitse-nõuetega kooskõlas olev tegevus Rahvuspargis asuvad õpperajad: Majakivi-Pikanõmme õpperada (7 km), Viru Raba õpperada (3,5 km), Oandu loodusmetsa õpperada (4,7 km), Koprarada (1 km), Altja loodus- ja kultuurilooline õpperada (3 km), Käsmu loodus-ja kultuurilooline rada (4,2 km), Käsmu jalgrattarada (12 km) ja Võsu-Oandu matkarada (9,5 km), mis on üks lõik 43 km pikkusest Oandu-Võsu-Nõmmeveski Liiapeksi matka-ja jalgrattarajast. Maastik Lahemaa rahvuspargi maastik on väga mitmekesine. 70% rahvuspargi maadest on kaetud metsadega ning 9% soodega. Rohkesti on nõmme- ja palumännikuid, leidub unikaalseid
ühenduse välisilmaga. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 7-8 kilomeetrini. Kuna Soomaa on jõgederohke kant, siis on kanuumatk parim moodus selle metsiku piirkonna omapäraga tutvust teha. Lisaks on võimalik korraldada ka öiseid kanuumatku ja õhtuseid koprasafari matku, samuti haabjamatku. Soomaa rahvuspargis on mitmed matkarajad, nagu Riisa õpperada, Ingatsi matkarada ja Keskuse koprarada. Ingatsi matkarada Raja pikkus: 3.1 km (edasi - tagasi). Kaugus Riisa Rantsost 2,5 km Kestvus: 1,5 tundi Ingatsi matkarada algab Karusekoselt ja kulgeb piki metsasihti Kuresoo rappa. Raja algusosa läbib kilomeetrisel lõigul lodumetsa. Matkarajast vasakule jääb latieas lodumets ja paremale kunagise Vastemõisa metskonna raielank. Peale kilomeetrist käimist jõuab rada Kuresoo rabarinnakuni ja tõuseb Kuresoo rabale. Olles jõudnud üles rabale on võimalik 8-
Aastaid on tegeldud elanikonnale looduses puhkevõimaluste loomisega RMK süsteemis (tabel 5). Tabel 5. Matkarajad soodes RMK aladel Puhkeala Matkarada Vaatamisväärsused Põhja-Eesti Oandu-Võsu-Nõmmeveski- rannikuala puhkeala Liiapeksi matkarada Oandu loodusmetsarada 4,7 km, osaliselt laudtee Koprarada 1 km, laudteed, trepid Viru raba õpperada 3 km, laudtee, vaatetorn, laukad Kõnnu Suursoo laudtee, vaatetorn Kakerdaja raba 1 km, rabajärv (6,7 ha) Peipsi põhjaranniku Kotka matkarada laudteed Õpetaja soos ja Rüütli puhkeala rabas; lagesoo taimestik, soosaared
9.2. Kaleste telkimisala 29. Haanja LP 29.1. Hinni Kanjon 139 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 29.2. Rõuge Ööbikuorg 30. Otepää LP 30.1. Murrumetsa matkarada 30.2. Pühajärve matkarada 30.3. Harimäe vaatetorn 30.4. Pilkuse järve lõkkekoht 31. Lahemaa RP 31.1. Majakivi-Pikanõmme loodusrada 31.2. Viru raba loodusrada 31.3. Käsmu loodusrada 31.4. Koprarada 31.5. Tsitre telkimisala 31.6. Purekkari telkimisala 32. Soomaa RP 32.1. Hüpassaare õpperada 32.2. Riisa õpperada 32.3. Meiekose lõkkekohad 32.4. Riisa randumissild 32.5. Kuusekäära randumissild 32.6. Koprarada 33. Karula RP 33.1. Ähijärve lõkkekoht 33.2. Rebasemõisa vaatetorn 34. Matsalu RP 34.1. Salevere matkarada 34.2. Keemu puhkekoht 34.3. Suitsu puhkekoht 34.4. Haeska vaatetorn 35. Vilsandi RP 35.1. Harilaiu puhkekoht
annaabi.ee 
