raami külge eristatakse jäika, pooljäika, balansiir- ja elastset vedrustust. Roomik kujutab lülidest koosnevat suletud ketti, mis on omavahel sõrmedega liikuvalt ühendatud. Roomiku paneb liikuma tähtratas ning teda pingutatakse pingutusseadisega. Tugirullid tagavad roomiku paremat liibumist ja edastavad masina erisurve maapinnale. Sammkäiturid on kasutusel suure massiga masinatel (näiteks ühekopalised lohikoppekskavaatorid kopamahuga 15...40 m 3), kui teist liiki käiturid ei taga arvutuslikku erisurvet pinnasele. Töötav masin toetub ümmarguse platvormi kujulisele tugiraamile, millel on suur kontaktpind. Liikumisel kantakse suurem osa raskusjõust tugikangidele. Sammumehhanismid võivad olla mehaanilised (väntmehhanism) või hüdraulilised. Hüdrauliline sammumehhanism koosneb kahest tugikingast kahest tõstesilindrist ja kahest abisilindrist. Sammkäituri korral võib masin liikuda igas suunas.
varad üle vallale muuseumi rajamiseks ning teostas aheraine puistangute tehnilise korrastamise talialade ekstreemspordi ning mäesuusatamise arendamiseks. Energiavarustus Statsionaarsetel seadmetel, nagu purustid, konveierid, pumbad jt on elektriajam. Samuti on elektriajam ekskavaatoritel ja puurpinkidel. Nad on teisaldatavate kaabelliinide kaudu ühendatud karjääri frondi ees olevate ja transformaatorialajaamade ning kõrgepingeliinidega. Võimsaim tarbija on 35 m3 kopamahuga paljandusekskavaator EVG 5/65M - 7050 kVA, mida toidetakse 6 kV pingega. Suure grupi 15 m3 kopamahuga draglainide võimsus on 1900 kW. Hulk karjäärimasinaid on diiselmootrajamiga. Siia kuulub kogu põlevkiviveo kallurautopark, traktorid, buldooserid, kobestid, greiderid, kraanad ja abiveokid. Suurima võimsusega diiselmootor on buldooser-kobestil Cat D11R - 609 kW. Perspektiivne on praegusest tunduvalt suuremate kallurautode ja kopplaadurite
planeerimisel ja hüdrotehnilistel ehitustel. Nendega tehakse terve mullatööde tsükkel: pealelaadimine, teisaldamine, mahalaadimine, tasandamine ja tihendamine. Skreepereid on traktoriga järelveetavaid ja isesõitjaid. 39. Milliste meetoditega on voimalik talvel teostada mullatoid? Külmunud pinnase kobestamine toimub kas mehhanismide abil või käsitööriistadega. · 0,65 m3 kopamahuga võivad välja kaevata kuni 0,25 m paksuse külmunud pinnasekihi; · draglainid kopamahuga 0,5 m3 kaevavad 10...15 cm paksust külmunud kihti Üldiselt on soovitav pinnas eelnevalt kobestada. Tavaline vahend kaasajal on ekskavaatori noole külge kinnitatav seade, mida nimetatakse hüdrovasaraks (rahvakeelne nimetus roxon). Kasutatakse draglaini noole otsa riputatavat kuulvasarat ehk pommi kaaluga 2000... 3000 kg, mis purustab ca 0,5 m paksuse külmunud pinnase kihi.
saada erineva jämeduse ja kvaliteediga liivasid. Liiv ammutatakse ujuvpinnasepumbaga ja juhitakse hüdropuistangusse. Tehnoloogilise protsessi käigus eraldatakse kruus ja kivid ning uhutakse välja ülipeened tolmu- ja saviosised. Liiv ei tohi olla risustatud kivide, savitükkide ja muude võõrkehadega. Radiomeetrilise analüüsi tulemuste kohaselt võib liiva kasutada elamuehituses. Liiva kiire laadimise tagab 2,5 m3 kopamahuga ekskavaator. Liiva väljastatakse kahes vahetuses autotranspordiga. Liiv kaalutakse 60 tonnise autokaaluga. Ühe puistangu ulatuses on liiva kvalitatiivsed näitajad stabiilsed (praegu laadimisel jämeliiv Mp = 2,4 - 2,6). Täpsemalt saab laborianalüüside ja asjakohase teabega tutvuda kohapeal. Ehitusliiva omadused Kvaliteedinäitaja Väärtus Jämeliiv 1
· väike pöörderaadius · sõidab suurtel kalletel · hea siduvus pinnasega · hea läbivus Puudused: · suur mass ja maksumus · väike kiirus (3..10 kuni 20 km/h ja sõjaväe otstarbelistel transportööridel ja tankidel kuni 60 km/h) · pinnase deformeerimine ketilülidega · suur takistus liikumisel · madal kasutegur · kiire abrasiivne kulumine · vajadus nõrgal pinnasel alusparve järgi Sammkäitur on kasutusel suure massiga masinatel (näiteks ühekopalised lohikoppekskavaatorid kopamahuga 15...40 m3), kui teist liiki käiturid ei taga arvutuslikku erisurvet pinnasele. Erisurve näiteks 0,025 MPa. Töötav masin toetub ümmarguse platvormi kujulisele tugiraamile, millel on suur kontaktpind. Liikumisel kantakse suurem osa raskusjõust tugikangidele. Sammumehhanismid võivad olla mehaanilised (väntmehhanism) või hüdraulilised. Hüdrauliline sammumehhanism koosneb kahest tugikingast kahest tõstesilindrist ja kahest abisilindrist. Silindrid töötavad sünkroonselt
annaabi.ee 
