Mihkli talumuuseum Kapa talu loomaaed Karujärve spordibaas Mõisad ja külad Loona mõis Pilguse mõis Pidula mõis ja mõisapark Leedri küla Karala küla Muud tegevused Taimeretked Ratsamatkad Kalal käimine Lindude ja hüljeste vaatlemine Ööbimine Hotelli tüüpi majutus: Pilguse mõis ja Loona mõis Turismitalu: Mardi talu, Anni turismitalu, Sülla ökotalu, Aida puheküla jne. Puhkemajad ja kämpingud: Kipi-Koovi matkakeskus, Kihelkonna suvekodu, Reinu ratsatalu, Lehtsa puhkemaja jne. Kasutatud materjal http://www.saaremaanaturetourism.eu/ http://www.google.ee TÄNAN KUULAMAST!
4) Lummav 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1) Kas Taali ja Hannes said veel lapsi? 2) Kui kaua elas veel Turja Laas? 3) Kas Tondioja Liida abielus uuesti? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid 1) Väga põnev ning kaasahaarav raamat. 2) Elu rannakülas ei ole midagi nii roosiline, kui algul tunduda võib. 3) Kui oled rannakülast pärit, on väga raske kohaneda maaeluga. 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta August Mälk (4.oktoober 1900 Kipi-Koovi küla, Lümanda vald, Saaremaa- 19.detsember 1987 Huddinge haigla, Flemingsberg, Hiddinge vald, Stockholmi asula, Rootsi) oli eesti romaani- ja novellikirjanik. August Mälk õppis Lümanda ministeeriumikoolis ja Kuressaare linnakoolis. Ta töötas Torgu ja Mõntu koolis, hiljem Lümanda koolis õpetajana ja koolijuhatajana. 1944. aastal pages Rootsi, kus elas elupäevade lõpuni. August Mälk abiellus 9.septembril 1933 aastal Lümanda vallamajas kooliõpetaja Pauline Triipaniga
3. Mis sai Hannese sõjaväe kaaslasest, kes viis kokku Liida ja Hannese? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1. Arvati, et maja läks põlema ahjust või muust säärasest aga, millest ta tegelikult läks? 2.Miks Niida isa ei soovinud, et Hannes Niidaga tegemist teeks? 3. Miks Luise ei sallinud isa ja isa Luiset isegi kõige raskematel aegadel? 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta. August Mälk (1900-1987) oli eesti romaani- ja novellikirjanik, kes sündis Vähiku talus Koovi külas Lümanda vallas. Õppis Lümanda ministeeriumikoolis ja Kuressaare linnakoolis. Töötas Torgu ja Mõntu koolis, hiljem Lümanda koolis õpetajana ja koolijuhatajana, etendas suurt osa piirkonna kultuurielu edendamisel. Ta oli haridusseltsi Kultuur esimees, osav kõnemees, esines koosolekutel ja üritustel, ristis lapsi ja mattis surnuid, juhendas näiteringi. ,,Päevad ja õhtud kulusid koos rahvaga, aga ööd need olid
Tigapuu hindas seda, saatis Jürka poodi õlle, suitsuvorsti ja saia järele - Tigapuu küsis Indrekult talle müüdud tekki ja patja laenuks, sest Indrekult ei pidavat seda vaja minema kuni külma tulekuni, tuli ka välja et tegelikult need ei ole siiski Tigapuu omad, Indrek viiski need talle, sest tundis, et mida varem neist lahti saab, seda parem VII - Indrek eemaldus teistest ja oli pigem üksi, leidis endale seltsimeheks raamatud - Käis Koovi juures, kes andis talle paksu venekeelse raamatu läbi lugemiseks - Koovi soovitusel läks Indrek ka Timuski juurde, kes kogus taimesid ja soovis teada saada nende eestikeelseid nimesid, andis Indrekule eestikeelse raamatu lugeda „Meie maakera minevik“ - Timusk õpetas Indrekule ridade vahelt tulemist, õpetas ja rääkis talle igasugu suurtest ja tähtsatest asjadest, Timusk oli tark mees, see pani Indrekut tundma end lollina, kuid noormees
oleks sealt just praegu magamast tõustud, kui juba uks jällegi kuulmatult avanes ja direktor pea sisse pistis. ,,Tulge siiski parem kaasa," ütles ta Indrekule. Nõnda läksid nad lõpuks kahekesi mööda kitsast puutreppi alla, direktor öökingis vaikselt ees, öökuuesaba lehvivalt laiali, Indrek oma kõvade saabastega hirmsa mürinaga tagant järele. All eestoas direktor koputas selle ukse pihta, kust tagant esiti oli kostnud kõnelus ja naer, ning hüüdis: ,,Herr Koovi!" Kui vastust ei tulnud, katsus ta ust avada, mis oli aga lukus. Siis ruttas ta läbi suure toa, tõmmates Indrekut näpuga endale järele, ja katsus seda ust, mis viis otseteed edasi, aga ka see oli lukus. Igal pool valitses praegu tühjus ja vaikus. Ainult lamp põles endiselt suures toas laual ja temast pisut kõrval sirutas valge luik lae all oma tiibu tolmunud rahuinglina. Üks toanurk oli tumepunasest lilletatud kretongist eesriidega muust ruumist eraldatud ja kui
tänulik. XXVI Indreku ja Voitinski sõprus kestis ka peale sauna ja Indrek kutsuti ainukese õpilasena Voitinski nimepäeva tähistama Slopasevi juurde. Seal olid kõik end parasjagu täis joonud ja taheti ka Indrek täis joota. Terve öö vaieldi seal jumala, maailma ja inimese olemuse üle. See kestis seal nii kaua et Indrek tüdines ära ja lahkus. Järgmisel päeval proovis Indrek härra Koovilt teada saada kumb võitis vaidluse, kuid Koovi vastas selle peale, et see ei puutu temasse. XXVII Varsti saabus linna tsirkus, mis tõmbas kõigi tähelepanu, isegi härra Mauruse enda, ja ta ütles, et piletite asjus tema juurde tuldaks. Peale tsirkuses näidatud maadlemist hakkasid kõik koolis järsku jõu harjutusi tegema, et oma muskleid näidata, kuid see ei kestnud kaua, sest jõulude ajal tuli kooli uus õpilane, kes oli eelmisest koolist välja visatud, sest ta oli halvustavaid luuletusi kirjutanud
põgeneb korduvalt metsa, kus sureb lõpuks nälga. Teose sümbolistlik maailmapilt koos teema ja tegelastega uusromantismile iseloomulik teos, sarnane Tuglase novellidele. Küla on vaevalist inimelu üldistav sümbol. Eriline kirjutuslaad- palju mõttelünki ja stiilivaheldust, palju lüürilist ja arutlevat esitluslaadi. Vaino Vahing kirjutas näidendi "Mees, kes läks..." August Mälk (1900- 1987) sündis Lümanda vallas Koovi külas taluperemehe pojana. Õppis Koovi külakoolis, Lümanda ministeeriumikoolis, Kuressaare linnakoolis. 16-aastaselt algkooliõpetaja. 1925-35 Lümanda algkooli juhataja. Osales aktiivselt kohalikus seltsi- ja kultuurielus. 1935 läks Tallinna, hakkas osalema poliitikas. 1944 põgeneb naise ja tütrega Rootsi, kus jätkas kirjutamist. Välismaise Eesti Kirjanikkude Liidu esimees. Riigilt sai omale 1939(7) Lagle talu (teine kandidaat Tammsaare). Looming prosaist ja näitekirjanik
annaabi.ee 
