Biomassil põhineva soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama olelusringi hindamine Koostaja: Triin Rist Tööstusökoloogia II Artiklis uuriti elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama keskkonnamõjusid. Uuring viidi läbi kolmel esineval skaalal (mikro, väike ja keskmine). Uuriti 10 erinevat kategooriat (globaalse kliima soojenemise, hapestumise, abiootilise ammendumise, eutrofeerumise, fotokeemilise oksüdatsiooni, osoonikihi hõrenemise, mürgistust inimestele, põhjavee reostumise, merevee reostumise ja maapinna reostumise potentsiaali. Kuna Norra on seadnud endale ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergeetika kasutamisele, siis on
Ettevõttel on kaks tootmisüksust: Eesti elektrijaam Balti elektrijaam AS Eesti Energia Narva Soojusvõrk (66%): Narva linna soojusega varustamine. Pogi OÜ (66,5%): Pogi OÜ on soojuse tootja Paide linnas. Ettevõte toodab soojust biomassi ja kütteõli kasutavates katlamajades. 2014. aastal valmib Paides uus efektiivne ja keskkonnasõbralik biomassil töötav elektri- ja soojuse koostootmisjaam. Uue koostootmisjaama väljaantav elektriline võimsus saab olema 2 MW ning soojuslik võimsus 8 MW. Soojusega hakatakse varustama Paide linna, elekter läheb Eesti Energia võrku. Enefit Power and Heat Valka (90%): Enefit Power&Heat toodab täna Valkas soojust 2012. aastal valminud koostoomisjaamas. Tipukoormuse rahuldamiseks ja reservvõimsustena kasutatakse biokütusel ja kütteõlil töötavaid katlamaju. Valka uue
Eesti energeetika Maris Mäeotsa Eesti tarbimise tipunõudluse prognoos erinevate arengustsenaariumite korral Tootmisüksuste vajadus Elektri tootmine • 2 suurt elektrijaama - 2000 MW • 1 suurem koostootmisjaam - 165 MW • ~ 6 kohalikku koostootmisjaama - 116 MW • 8 + tuuleelektrijaama ~ 60 MW • 22 + hüdroelektrijaama ~ 5,4 MW • (5 suuremat hüdroelektrijaama – 2 MW) Kokku 2350 MW Hüdroenergia • Üle 20 hüdroelektrijaama (10…1100 kW), • Kokku võimsust 5,4 MW (~ 25 GWh) • Aastal 2010 – 10,5 MW • Peamised takistused – kalakaitse, rohelised Suurimad hüdroelektrijaamad Eestis Jaama nimi Võimsus MW Toodang MWh
Narva Elektrijaamad AS Eesti soojuselektrijaam Balti soojuselektrijaam Koostootmisjaam-Elektri tootmisel tekkinud soojust kasutatakse majade kütmiseks. http://www.powerplant.ee/ Iru elektrijaam http://www.iruenergia.ee AS Kohtla-Järve soojus Ahtme elektrijaam http://www.kjsoojus.ee Koostootmisjaam · Elektri tootmisel tekkinud soojust kasutatakse majade kütmiseks. Koostootmisjaama skeem Kütteõli e. masuut · Kütteõli ehk masuut on tume viskoosne vedelik, mis jääb järele pärast bensiini eraldamist naftast atmosfäärirõhul destilleerimisel. Kasutatakse katlakütusena, kuid samuti määrdeõlide tootmiseks. 2. Turba tootmine Eestis · Taastuv/taastumatu · Kasutatakse Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades · Brikett Sanglast · 50 % ekspordist Saksamaale, Hollandisse, Belgiasse
12 põlevkiviga, et vähendada süsihappegaasi paiskumist atmosfääri ja vähendada tuhamägede suurenemist. Eestis kasutatakse ka biogaasi, mis eraldub prügimägedest. Üks selline elektrijaam asub Jõelähtme prügilas. OÜ Tallinna Prügilagaas opereerib koostöös Tallinna Prügila AS-ga Jõelähtme prügilas tekkival prügilagaasil põhinevat soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama. Jaama arendus toimus 2009.-2010. aastal ning jaam valmis 2010. aasta veebruaris. Selle elektrilline võimsus on 1,9 megavatt. Investeeringu kogumaksumuseks oli ligikaudu 2 miljonit eurot. (Baltic Biogas OÜ kodulehekülg B 22.03.2013) Bioenergia keskmine osakaal primaarenergia kogutarbimises on Balti mere äärsetes riikides selgelt suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Samas on bioenergia etendanud väiksemat osa riikides, kus energia kogutarbimine on suurem, näiteks Saksamaal ja Poolas
Süsihappegaasi osa jääb suhteliselt väikeseks. Väikeste kombijaamade võimsus määratakse vastavalt soojusturu vajadustele. Üldiselt eeldatakse, et koostootmisjaamad peavad olema võimelised katma vähemalt 90% aastasest potentsiaalsest kaugkütte vajadusest. Sellele vastab 45-50 MW võimsust soojusturu iga 1000 TJ kohta. Elektrijaama efektiivne juhtimine tähendab elektrienergia tootmist vastavalt perioodiliselt muutuvate elektrienergia tariifidega. Seda võimaldab tavaliselt koostootmisjaama koosseisu kuuluv soojussalvesti. Tavaliselt soojussalvesti planeeritakse 10-tunnilisele nimikoormusele vastava soojustoodangu vastuvõtuks. 15.Gaasiturbiinide sisend-väljund karakteristikud 16.Tuumareaktorite tüübid ja hinnang nendele Elektrijaamades eristatakse kaht energiakandjat: soojuskandja; töötav (termodünaamiline) keha. Tuumajaamades nagu ka tavalistes soojuselektrijaamades töötavaks kehaks on vee aur. Soojuskandja ülesandeks on reaktoris vabanev soojus kanda soojusvahetisse
Selleks on turbiini kondensaatorisse monteeritud spetsiaalne torukimp. Joonis 6.60 Vaheltvõtu ja vasturõhuga auruturbiin Seadmete elektriline võimsus on piirides 25 250 MW. Auru algparameetrid on sama suured, kui ainult elektrienergiat väljastavas aurujõuseadmes. Ei kasutata auru vaheülekuumendust. Elektrienergia osa kogu kasulikust energiast () on väiksem kui 55%. 6.4 Gaasiturbiiniga koostootmisjaam Lihtsa ja suhteliselt odava koostootmisjaama saame kasutades gaasiturbiini ja utiliseerides temast väljuvate gaaside soojuse veesoojenduskatlas. Selleks veesoojenduskatlaks tavaliselt ei sobi kaugkütteks kasutatav veesoojenduskatel oma suure aerodünaamilise takistuse tõttu. Maagaasi kasutamisel sõltub utilisatsioonikatlast lahkuvate gaaside temperatuur soojusvõrgust tagastuva vee temperatuurist ja on tüüpiliselt vahemikus 60 100 °C. Elektrienergia ja soojuse koostootmiseks kasutatakse kuni mõnekümne megavatilise
annaabi.ee 
