saavutamise viise · Alt-ülesse- ülevaade alluvate eesmärkidest; ülevaade inimeste probleemidest; ülevaade kuidas mõistetakse organisatsiooni eesmärke; ettepanekuid tegevuse muutmiseks 2. Horisontaalne sama tasandi vaheline suhtlemine. Eeliseks on kiirus 3. Diagonaalne erinevate juhtimistasandite vahel (aste jääb vahele tippjuht -> töötaja) KOOSOLEKUTE KORRALDAMINE Koosolek ja nõupidamine on koostegevusega seotud suhtlemisvormid, kus põimuvad organisatsiooni, grupi ja indiviidi tasand. Koosolek ja nõupidamine peavad olema kindla eesmärgi ja struktuuriga informatsiooni edastamise, kogumise ja otsustamise situatsioonid. · Ametlik koosolek täpsed reeglid; arutelu ennem paika pandud; kindlad teemad ja lahendused · Töökoosolek otsuste tegemiseks grupis; arutelu; seisukohtade ja mõtete väljendamine
Inimene ei ole org. jaoks vaid org. on inimese jaoks, ei meeldi töörügajad, väga humanistlik. (ilusalong) 13. Organisatsioonikultuuri kujunemine ja selle mõjutajad. OK on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. OK on baas-eelduste muster, mis on avastatud ja õpitud aja jooksul grupi poolt, kes lahendab probleeme, et kohaneda ja toime tulla välise keskkonnaga ja sisemise koostegevusega. OK kujuneb välja juba org. loomise käigus ja hiljem on seda raske muuta. Saab väärtusi rahvuskultuurist. Eriti oluline on kultuuri loova liidri õppimisvõimelisus. Mida enam juhid tunnetavad, kuivõrd suurel määral on OK kujunemist mõjutavad, seda rohkem saavad nad seda protsessi teadlikult suunata. Välis- või sisekeskkonna survel muutuvad inimesed, struktuur, tehnoloogia, ülesanne. 14. Herzbergi hügieeni ja motivatsiooni tegurid nende sisuline erinevus.
· Ainult ühiste huvide eeldus jätab vaatlusest välja võimalikud huvikonfliktid. Ometigi on need sageli põhjuseks, miks vägagi selged ühishuvid (näiteks looduskaitse või teadmispõhise majanduse edendamise valdkonnas) jäävad realiseerimata. · Vastupidi on samuti halb, sest keskendumine üksnes huvikonfliktidele võib jätta varju vastava koostegevusega seotud koostöökasude võimalused. Paraku on just selline vaatenurk sageli aluseks tulistele jaotusdiskussioonidele, olgu siis sotsiaalse või ,,rohelise" õigluse sildi all. Keskendumine millegi jaotamisele tõstab esile vaid huvide konflikti, jättes kõrvale ühise huvi jaotatava hüve suurendamise vastu. Kui aga juba teoorias ühishuvi kõrvale jäetakse, siis pole ka praktikas suurt lootust seda teostada
· Ettekanne e. aruanne kirjal. suhtlem. viis, milles ant. ülevaade sündmustest, tegevustest ja nende tulemustest. Sisu mõistm. on vaja isel. tausta, milles nähtusi käsitl. Faktid ja sündmused näit probl. toimum. üksikasju täpselt ja konkr. Lõpptulemuses konstat. tekkinud seisundit ja selles või- vad sisald. ka ettepanekud edasise teg. kohta. Sisu järgi erist.: ettekanne sündmusest, lähetuse aruanne, inspekteerimisaruanne, tööaruanne. 3. Koosolek ja nõupid. koostegevusega seot. suhtlem.vormid. Kindla eesm. ja strukt. info edas- tam., kogum. ja otsustam. situatsioonid. Koosolek - organis. kokkutulek. Toimumise ja korrald. reeglite järgi erist.: · ametlik koosolek reeglid on täpselt piiritletud (nt. grupisisesed otsustamiskoosolekud); · töökoosolek toimiv. tradits. seadused, reeglid ja konventsioonid (nt. otsuste tegem. grupis); · avalikud koosolekud peetakse avalikes kohtades üldsusega seotud probl. arut. ja lahendam.; · briifing korrald
Tegevusplaanis tuuakse välja soovitatavad ja ebasoovitavad momendid ning seejuures on otstarbeks rõhutada, et kõik intervjuu faasid on vajalik läbida, jälgides et poleks liialt kiirustamist ega venitamist. Negatiivse sisuga sõnumiga kaasnevad emotsioonid ning lõpptulemus sõltub palju sellest, kas osatakse emotsionaalsest kõrgpunktist edasi liikuda nii, et negatiivne pinge taanduks ning oleks võimalik asuda ratsionaalselt asja arutama. Koosolek ja nõupidamine on koostegevusega seotud suhtlemisvormid. Koosolek on organiseeritud kokkutulek, kus sihipäraselt ja süsteemselt lahendatakse probleeme või mõjutatakse osalejaid. Koosoleku praktilist korraldamist nimetatakse koosolekutehnikaks ja koosoleku juhataja on organiseeritud kokkutuleku juhataja. Peamiselt on koosolekuid kasutatud demokraatliku otsustamise teostamiseks. Demokraatlik otsustamisprotsess hõlmab suurt hulka 52 ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI koosolekureegleid
annaabi.ee 
