PROJEKTIIDEE KIRJELDUS 1. Taotleja nimi Valgamaa Partnerluskogu MTÜ 2. Kontaktandmed Kristi Laan, 52012369, [email protected] 3. Taotleja lühitutvustus Lisa 1 (eraldi max 1 A4 leht) 4. Projekti nimi ,,Koostegemise rõõm" Projekti eesmärgiks on korraldada perepäev Otepää valla elanikele, et parandada laste ja nende vanemate suhteid ja 5. Idee lühikirjeldus ühendada nende vaba aega koostegevuse abil. 6. Projekti sihtrühm Otepää valla pered. Otepää Vallavalitsus, Valgamaa Partnerluskogu MTÜ, Otepää 7
Looksin õpilastele sellise keskkonna, kus nad ei pea kartma ega tundma ennast ebamugavalt. Sellises keskkonnas saavad õpilased ennast väljendada loovamalt ja tuleks esile iga õpilase eneseteostustahe. Kuidas avaldub minus argiloovus? Mis/kes annab inspiratsiooni? Igapäevaelus emana toimetamine annab uusi väljakutseid ning loob võimalusi avastada iseendas uut ja huvitavat. Lastega tegelemisel tekivad uued ideed ja fantaasiarikkad eneseväljendused. Koostegemise rõõm annab inspiratsiooni uuteks avastusteks. Probleemide lahendamine, rõõmude jagamine ning koos uute lahenduste leidmine toob igapäevaellu värskust ja teineteisemõistmist. Õpetan oma lastele, et ebatavaline tegevus ning käitumine igapäevases olukorras, ootamatu idee või fantaseerimine on igati teretulnud ning annab eneseväljenduseks värskema ning uue suuna. Näiteks toidu valmistamisel proovime erinevaid ja uudseid võimalusi, aegajalt paigutame tuba
tulemuslikkusega. Grupitöö tõhususe ehk grupi tegeliku tulemuslikkuse määrab kaks tegurit: 1. Grupi potentsiaalne tulemuslikkus ehk see, kui suur on iga grupi liikme individuaalne potentsiaal. See peegeldab individuaalseid võimeid ja oskusi, mis on treeningugrupi töö seisukohalt olulised (näiteks suhtlemisoskused on võistkonnaaladel olulisemad kui individuaalaladel). 2. Protsessi kaodehk see, mis koostegemise koordineerimise käigus kaduma läheb. Protsessi kadude põhjuseks on kas grupi liikmete ressursside kehv koordineerimine või grupiliikmete optimaalsest madalam motivatsioon. Grupi tegelik tulemuslikkus sõltub sellest, kui suured on protsessi kaod võrreldes potentsiaalse tulemuslikkusega. : Grupi efektiivsus on seotud grupi suurusega. Kui grupi liikmete arv suureneb, suureneb ka potentsiaalne tulemuslikkus, kuna grupis on rohkem ressursse.
tulemuslikkusega. Grupitöö tõhususe ehk grupi tegeliku tulemuslikkuse määrab kaks tegurit: 1. Grupi potentsiaalne tulemuslikkus ehk see, kui suur on iga grupi liikme individuaalne potentsiaal. See peegeldab individuaalseid võimeid ja oskusi, mis on treeningugrupi töö seisukohalt olulised (näiteks suhtlemisoskused on võistkonnaaladel olulisemad kui individuaalaladel). 2. Protsessi kaodehk see, mis koostegemise koordineerimise käigus kaduma läheb. Protsessi kadude põhjuseks on kas grupi liikmete ressursside kehv koordineerimine või grupiliikmete optimaalsest madalam motivatsioon. Grupi tegelik tulemuslikkus sõltub sellest, kui suured on protsessi kaod võrreldes potentsiaalse tulemuslikkusega. : Grupi efektiivsus on seotud grupi suurusega. Kui grupi liikmete arv suureneb, suureneb ka potentsiaalne tulemuslikkus, kuna grupis on rohkem ressursse.
(teaduse saavutused, arengud ja tulevikusuunad) teguritest. b. Mikrokeskkond Koknurendid, Kliendid, Tarnijad, Regulaatorid, Strateegilised liitlased c. Sisekeskkond Juhtimine, töötajad, kultuur. Eesmärgid, Struktuur (org ülesehitus jne), Ülesanded, Tehnoloogiad, Inimesed. Organisatsiooni kultuur peamised tõeskpidamised, mis on organisatsioonil kujunenud suhetes väliskeskkonnaga ja sisemise koostegemise käigus. d. Keskkonnast on vaja teada: millest koosneb, elementide põhikirjeldused, keskkonda iseloomustavaid peamiseid tegureid (keerukus, muutlikkus, määramatus) Keerukuse aste Kõrge Muutujaid palju, aega palju Muutujaid palju, aega vähe Muutujaid vähe, aega palju Muutujaid vähe, aega vähe Madal Muutuste intensiivsus Kõrge
tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks hästi talitletavaks tervikuks sulatamine selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi; 5)teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. On eesmärkide saavutamine, teiste inimeste abil. On funktsioon või tegevuse liik; protsess; juhtimise organ või aparaat; inimeste kategooria; teadus ja kunst. Kindlustab inimeste koostegemise koordineerimise. 2. Organisatsiooni mõiste on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Pidev toimumine regulaarne koostegevus. Iga organisatsioon asub kindlas keskkonnas. Keskkond organisatsiooni iseärasusi määrav tegur. Org iseloomustavad: eesmärgid, struktuur, tehnoloogia, strateegia, kultuur/mikrokliima, missioon/visioon. 3
temaatilised. Lisaks lasteaia liikumisõpetusele julgustan ette võtma ja välja kujundama liikumisalaseid traditsioonilisi ühisüritusi nii majasiseselt kui ka majast väljapoole koos lastevanematega lähtuvalt aastaaegade vahetumisest, arvestades 26 rahvakalendri tähtpäevi, kultuurisündmusi, õuesoleku võimalusi jne. Pakkudes ka sellisel viisil vaheldust igapäevaellu. Julgen kindlalt soovitada, et koostegemise rõõm koos oma isa-ema ja lähikondlastega on psühholoogiliselt turvaline igale lapsele, kui olen ise panustanud endast parimat andes ühisürituse korraldamisel. Kõige lihtsam ongi seda saavutada planeeritult midagi üheskoos tehes. KASUTATUD KIRJANDUS Block, C. 2003. 101 mängu noortele, 12, 25, 27. Tallinn: Noorte liikumine. www.vabadus.org Einon, D. 2003 . Loov laps, 7-8. Varrak http://www.lasteaed.net/2013/10/03/virgutusmangud-hommikuringides-ja-muu- tegevuse-ergastamiseks Kask, K
35 3.3.3. Materjali tugevused ja nõrkused ning hinnangu lõimitusele Materjali tugevuseks hinnati läbimõeldust, struktuuri, väärtuskasvatust, suurelt mõtlemist (nt ökomängumaja ehitamise võimalus õuealale), samuti hinnati kõrgelt viiteid internetti (õpetaja saab end eelnevalt teemaga kurssi viia). Oluliseks peeti kogukondliku elu tutvustust ja sobitamist lasteaia ellu, vanemate kaasamist, koostegemise võimalusi, materjali taaskasutust, loovuse arendamis ning seoste loomise võimalusi. Samuti viidati, et materjal annab lastele võimaluse õppida läbi kogemuse (mis on omane eelkoolieale). Nõrkustena toodi välja, et õppekäikude puhul või suuremahuliste õuealaprojektide puhul võib tekkida rahaprobleem. Mainiti isegi, et osades omavalitsustes on rühma rahaga arveldamine keelatud. Oluliseks peeti ohutuse järgimist prügikoristamisel. Üks õpetaja