Alates 1911.a. oli ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liige. 1912.a. kevadel kutsus Berliini Kuningliku Muusikaülikooli (Königliche Hochschule für Musik) tolleaegne rektor prof. Hermann Kretzschmar pärast tutvumist oratooriumi "Joonase lähetamine" partituuriga Tobiase nimetatud muusikaülikooli teoreetiliste ainete ajutiseks õppejõuks. 1914.a. astus R. Tobias Saksa kodakondsusesse, mille järel ta kinnitati sama muusikaülikooli koosseisuliseks professoriks. 1913.a. augustis külastas R. Tobias Eestit seoses "Estonia" uue teatrihoone avamispidustustega, kus ta juhatas ka oma helitöid. Pärast Berliini tagasipöördumist korraldas Tobias 1914.a. jaanuaris Berliini Kuningliku Muusikaülikooli saalis oma autoriõhtu, kus kanti ette ka katkendeid oratooriumist "Joonase lähetamine". Pärast I Maailmasõja puhkemist 1914.a. kutsuti R. Tobias järgmisel aastal Saksa sõjaväkke, kus ta tegutses tõlgina
kandja täidaks õigusaktidest tuleneva kohustuse. 7. Selgitage esmaste ÕKV-te kasutamise kohustuse rakendamise põhimõtteid. ANNIKA RK 3-3-1-85-09: RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud nõudeid saab esitada üksnes haldustegevuses, kohtueelses kriminaalmenetluses on nende esitamine võimatu. Olukorras, kus isik ei ole kasutanud esmaseid ÕKV-sid, puudub tal RVastS § 7 lg 1 järgi õigus nõuda kahju hüvitamist. See on riigivastutusõiguses vastutuse koosseisuliseks elemendiks. RK 3-3-1-16-16: Esmaste ÕKV-te kasutamata jätmine ei ole kahjunõude esitajale ette heidetav juhul, kui nende kasutamine poleks kahju tekkimist ära hoidnud, kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud. Eesmärgiks ei ole perspektiivitute taotluste esitamiseks kohustamine. Kaebaja talus oma õiguste väidetavat rikkumist rohkem kui 8 kuud. Isegi kui möönda, et oma õiguste rikkumise
2) Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. (LS § 69 lg 4, lg 5) 41. Keda võib allutada joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile? Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada: 1. sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine; 2. isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundi tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele; 3. alaealise, kellel esinevad ilmsed alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused. (,,Politsei ja piirivalve seadus" § 723) 42
olemas veel ka teomodaliteedid ehk süüteokoosseisu normatiivsed tunnused, mille puhul tõendamiskoormus lasub samuti süüdistusel. a. Tegu ja tegevusetus - Objektiivsesse koosseisu kuuluva teo puhul eristatakse positiivset ja negatiivset tegu ehk tegevusetust. Viimane tähistab olukorda, kus isik jättis tegemata midagi, mille tegemiseks tal oli õigusest tulenev kohustus. Lisaks tuntakse nn seisundisüütegusid, nagu hulkurlus, ja valdamissüüteod. Viimaste puhul on koosseisuliseks tunnuseks mingi keelatud eseme valdus, mis on tavaliselt otsene, kuid laiendavate tõlgenduste puhul ka kaudne valdus. Tegevusetuse käsitlemisel tuleb kõigepealt tuvastada, et isikul lasus õiguslik kohustus tegutseda. Selline kohustus võib tuleneda mitmest alusest. Aluseks võib olla isikutevaheline suhe (tööandjal on kohustus kaitsta oma töötajat; vanem on kohustatud kaitsma oma last nt ema, jättes oma haigele lapsele arsti kutsumata, põhjustades sel moel lapse surma, paneb
etteheidetavust. Süü presumptsioonist tulenevalt saab isik, kellele on tekitatud kahju või kelle suhtes on lepingulisi kohustusi rikutud ja sellega põhjustatud kahju, üldjuhul väita, et õigusvastaselt käitunud isik oli vähemalt hooletu ja kahju tekitaja peab selle väite ümber lükkama. Kuna süü presumptsioon lepingulise süülise vastutuse korral puudub, peab kahjustatud pool tõendama ka rikkunud poole süüd. Kaitsenormi rikkumise koosseisuliseks tunnuseks olevat hooletust ja ka tahtlust peab tõendama kahjustatud isik. Vastavalt VÕS § 106 lg-le 1 võivad võlgnik ja võlausaldaja eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mis kuuluvad kohaldamisele juhul, kui kohustatud pool on lepingut rikkunud. Pooled võivad ise kokku leppida õiguskaitsevahendi liikides ja kasutamise
etteheidetavust. Süü presumptsioonist tulenevalt saab isik, kellele on tekitatud kahju või kelle suhtes on lepingulisi kohustusi rikutud ja sellega põhjustatud kahju, üldjuhul väita, et õigusvastaselt käitunud isik oli vähemalt hooletu ja kahju tekitaja peab selle väite ümber lükkama. Kuna süü presumptsioon lepingulise süülise vastutuse korral puudub, peab kahjustatud pool tõendama ka rikkunud poole süüd. Kaitsenormi rikkumise koosseisuliseks tunnuseks olevat hooletust ja ka tahtlust peab tõendama kahjustatud isik. Vastavalt VÕS § 106 lg-le 1 võivad võlgnik ja võlausaldaja eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mis kuuluvad kohaldamisele juhul, kui kohustatud pool on lepingut rikkunud. Pooled võivad ise kokku leppida õiguskaitsevahendi liikides ja kasutamise
annaabi.ee 
