Barokk:17saj-18saj esimene pool. Üldiseloomustus-muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend-ühiskonnas võimukas absoluutne monarhia, kodanlikud revolutsioonid.-õukonnakeskne kontsertistiil.- Istrumentaalmuusika populaarsuses kasv. pillide tormiline areng.- orkestrimuusika buum.- muusika muutus rõhutatult tonaalseks.- polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline. Muusika koht ühiskonnas: -Kontsertid publikule (muusika muutus koosmusitseerimise objektist kuulamisobjektiks.- Professionaalsete muusikute klass.- muusikud töötasid õukonna ja kirikupillides. Muusikainstrumendid: täiustati keelpille(viiul, vioola, kontrabass), tähtsaimaks soolopilliks sain VIIUL. Kuulsamad viiulimeistrid: A.Stradivari, G. Amatid. Konstrueeriti põikflööt ja fagott. Võeti kasutusele haamerklaver, populaarsed ka oboe ja plokkflööt.Ooper-orkestri, koori, solistide osalusega muusikalavastus, kus sisu edestatakse lauldes
VAIMULIK LAUL - PSALM Renessanss: ARS NOVA - "uus kunst", alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry,keda peetakse ka uue notatsioonissteemi leiutajaks.thistab muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320 - 1380. MOTETT - erinevalt keskaegsest motetist oli hes keeles jakigis hltes sama tekstiga(vaimulik motett ladinakeelne) MADRIGAL - 14.sajandil 2- vi 3-hlne laul karjuseidllist vi armastsest, 16.sajandil eriti peen krgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lpul hakati ette kandma kapelllide ja kutselise lauljatega ka ukonnakontseridel, polfooniliselt keerukas, tsiste filosoofilis-poeetilistet teemadega(armastus, surm, erootika) CACCIA - 3-hlne polfooniline laul, alumise rahulikult sammuva hle kohal peavad 2 hlt kaanonis teineteisele jahti ANSOON - prantsuskeelne ilmalik polfooniline laul FROTTOLA - homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrniga ukondlik laulutp
Õnneks tõi juhus ta muusika juurde algul bändiliikmena, hiljem soololauljana. Osaledes 1960tel üksteise järel loendamatutes Londoni lokaalsetes bändides teenis Stewart raha muuhulgas ka ajalehepoisina ja hauakaevajana. Tõsisemaks läks Stewarti muusikukarjäär 1960te lõpuaastatel, mil ta ühines kitarrist Jeff Becki bändiga. Kuigi meeste koostöö kestis vaid kahe plaadi jagu, tulevad muusikud veel aastakümneid hiljemgi koosmusitseerimise juurde tagasi. Sooloartistina lõi Stewart esmalt folgi, kantri ja rokiseguse plaadi 1969. aastal. Artisti tõeline läbimurre saabus 1975. aastal kustumatu hittlooga Sailing, millele järgnesid The First Cut Is The Deepest ja üks Stewarti kaubamärk-lugusi Da Ya Think I'm Sexy? 1980tel jätkus Stewarti karjäär stabiilset tõusuteel, väga rahvarohketeks üle terve maailma muutusid tema livekontserdid.
lauto – näppekeelpill klavessiin ja klavikord – klaveri eelkäijad viola da gamba – tšello eelkäija pommer, krummhorn ja tsink – puhkpillid 4. Nimeta ja kirjelda renessansiajastu mitmehäälseid laule. Motett – erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne). Madrigal – 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armastusest, 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia – 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. Šansoon – prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. Frottola – homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp.
lauto näppekeelpill klavessiin ja klavikord klaveri eelkäijad viola da gamba - tsello eelkäija pommer , krummhorn ja tsink puhkpillid 4.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu mitmehäälseid laule Motett erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne ). Madrigal - 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armastusest, 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika ). Caccia - 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. S ansoon prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. Frottola - homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp.
tellisid ja rahastasid rikkad linnakodanikud; kodune musitseerimine. Barokk (17.-18. saj. I Muusika kui Muusika muutus Polüfoonilise Täiustati keelpille(viiul, Ooper(opera seria ja Johann Sebastian bach pool) emotsionaalne koosmusitseerimise mitmehäälsuse kõrvale vioola, tsello, kontrabass), opera buffa), Georg Friedrich Händel mõjutusvahend, objektist astus homofooniline tähtsaimaks soolopilliks sai oratoorium, kantaat, Claudio Montoverdi dünaamiline, rahutu, kuulamisobjektiks- mitmehäälsus viiul (NB
Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ilus. 2. Kosmopoliitiliselt vaba . Tihe side õukondade vahel soosis kaunite kunstide kiiret levikut ning muusikute liikumist riigist riiki. 3. lauto( keelpill) klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad) viola da gamba (tšello eelkäija) pommer, grummhorn ja tsink (puhkpillid) 4. Madrigal - 14.sajandil 2- või 3-häälne laulkarjuseidüllist või armastusest; 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia - 3-häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid( fa-la-la-la-la-la...). 5. Vararenessanss 14.saj Kõrgrenessanss 15.saj.
Tuleneb Portugali keelsest sõnast "barrocco" (lopergune pärl, tavatu, ebakorrapärane, kummaline). Ebakorrapärane oli ka ühiskonnaelu, mis oli vastuoluline ja täis pingeid. Kõikuma löönud usk kirikusse, rohked sõjad ja ülestõusud tekitasid inimestes ohutunde ja ebakindluse. Ka muusikat iseloomustab rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokkmuusika oli õukonna keskne. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koosmusitseerimise objektist kuulamisobjektiks. Tekkis kontsert stiil. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonnakapellides, kirikukapellides. I ooperiteater avati 1637.a Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika , mis erines vokaalmuusikast. Tekkisid uued instrumentaalmuusika zanrid. Arenesid tormiliselt pillid. Kujunes välja keelpillide nelja-liikmeline perekond: Viiul Viola (altviiul) Tsello Kontrabass Gremona viiulimeistrid
Giovanni Palestrina ning sealsed kutselised lauljad. BAROKK Absoluutse monarhia kulminatsioon. Muusika muutus koosmusitseerimise objektist Täiustati keelpille (viiul, vioola, tsello, Ooper (opera seria ja opera buffa), oratoorium, Georg Fredrich Händel, Johann Sebastian Bach, 17. 18. saj I pool Dünaamilises, rahutus ja konfliktses ajas sai muusika uueks ülesandeks kuulamisobjektiks tekkisid kontserdid kontrabass). kantaat, passioon, instrumentaalkontsert, oncerto Claudio Monteverdi, Hendry Purcell, Jean-
Landino (1325?-1397). Tuntud ka muusikateoreetiku ja luuletajana ning andeka improvisaatorina. Seltskonnamuusikas tõusis konkurentsitult esiplaanile ilmalik vokaalpolüfoonia, mille populaarsed alaliigid olid: motett erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett ladinakeelne) madrigal 14. saj 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest. 16. saj. lõpul oli eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüf.-lt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm). caccia 3-häälne polüfooniline laul, alumise rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti sansoon prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul frottola homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp
Barokk tuleneb Portugali keelsest sõnas borrocco. Ebakorrapärane oli ka ühiskonnaelu, mis oli vastuoluline ja täis pingeid. Kõikuma löönud usk kirikusse, rohked sõjad ja ülestõusud, tekitasid inimestes ohutunde ja ebakindluse. Muusikat ja kunsti iseloomustab rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Barokkmuusika oli õukonna keskne õukond tellis muusika organiseeris kontserdid ja rahastas muusikuid. Muusika muutus koosmusitseerimise objektist, kuulamise objektiks, arenes kontsert stiil. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonnakapellides, kirikukapellides ja ooperiteatrites. Esimene ooperiteater avati 1637 aasal veneetsias. Populaarseks sai instrumentaalmuusika, mis eraldus vokaalmuusikast. Tekkisid uued instrumentaalmuusika zanrid. Arenesid tormiliselt pillid. Kujunes välja keelpillide neljaliikmeline perekond (viiul, altviiul, tsello, kontrabass)
- 1397). Tuntud ka muusikateoreetiku ja luuletajana ning andeka improvisaatorina. Seltskonnamuusikas tõusis konkurentsitult esiplaanile ilmalik vokaalpolüfoonia, mille populaarsed alaliigid olid: motett erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett ladinakeelne) madrigal 14. saj 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest. 16. saj. lõpul oli eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüf.-lt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm). caccia 3-häälne polüfooniline laul, alumise rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti sansoon prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul frottola homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp
annaabi.ee 
